5. mai 2008

Valmis

t oMa nuud utlen selle valja: ma ootan koju minekut. Toesti ootan. Kummaline, et alles nadal aega tagasi olin niiiii suure dilemma ees, mida teha, kas jaada Austraaliasse jargmise juuni voi selle juunini.... Aga nuud, tanasel paeval, ja paaril eelmiselgi juba, tahan koju. Tundub, et hakkab aitama eemal olemisest. Olin kull kuu kodus vahepeal, aga see polnud See... Koigest uks pisike ja luhike veebruar. Kelle nuud roomsamaks selle uudisega tegin ja kelle kurvemaks...
Aga mu rannuisu pole kadunud. Kindlasti mitte. Ma usun, et pysin nuud siis ehk monda aega kodus, saan akki mones koolis kuidagi targemaks ning oma jargmise tripi valmistan natuke paremini ette kui Austraaliasse tuleku... On kyll lahe teha ja sattuda uutesse olukordadesse, koike kogeda. Aga natuke rohkem ettevalmistust... Olen targemaks saanud siin olles. Meeletult, ma utleks.
Loen hetkel uhe tudruku blogi, kes ka Austraalias seikles aastakese. Tema oli natukene rohkem ettevalmistunud, mitte liiga palju. Mulle tundub, et tema oli tapselt parajalt ettevalmistunud...
Nii ongi...

Kommentaare ei ole: