Arequipa

Sucrest sain lopuks minema. No ei tahtnud ara minna nende inglaste juurest. Lopuks ostsin siiski bussipileti ja lahkusin. Paeval, mil lahkusn olid poisid ratastega soitmas kuskil... terve paeva tatsasin ringi ja olin internetis ja lugesin raamatut... meel kiskus moruks. Kui kell sai 5 ohtul kirjutasin kirja poistele, votsin koti ja tulin hostelist valja... Sain minuti kondida kui nagin teisel pool teed Matti, ta utles head aega (ta tuli hostelisse tagasi, teised poisid jaid linna peale kondama). Kui Matile selja keerasin ja bussijaama poole edasi kondisin, hakkasid pisarad jooksma... Nutsin nagu vaike laps... nutsin terve linnast valjasoidu aja. Mina ei tea, mida nad minuga tegid, et ma ei tahtnud nende juurest ara minna. Samas oli meeletu kergendus. See oli mu reisi koige raskem paev seni... paev, mil Limasse joudsin, mu kott ara kaotati, takso pick-upi ei tulnud, ei olnud uldse raske voi kurb voi hirmutav selle paevaga vorreldes. Igatahes. Joudsin La Pazi, kus sadas jalle, ootasin bussi 2 tundi. Bussijaamas hakkas Argentiina hipi minuga raakima, soovis mulle hispaania keelt opetada. Tuli buss Copacabanasse.
Buss oli vaiksemat sorti... voiks oelda vaike. Kotid pakiti bussi katusele, kaeti kilega ja tommati kumminooridega kinni. Soit algas. Soit oli umbes 4,5 h pikk. Uletasime... oletan, et Titicaca voi siis mone joeotsa, mis voolas Titicacasse. Bussist kasutati meid valja, meie laksime uhe paadi peale ja buss laks parve peale. See oli ikka paras mustika.... Joudsin Copacabanasse. Vaike kulake- linnake, turiste, hostele ja restorane tais pikitud. Valisin hosteli, soin kala lounasoogiks, kondisin linnas ringi. Vahepeal nagin jalle oma hipit, kiitis mu silmi... Tanaval kutsus uks mees oma restorani sooma. Broneerisin endale Paikese saare ja ujuva saare kulastuse ning ostsin pileti Arequipasse. Kaisin uhes turistipoes ehteid vaatamas, seal oli parim muua. Ta lihtsalt istus poe trepil ja ajas oma sobraga juttu ja ei teinud minust valjagi, kui sober ara laks tuli ja kysis, kust parit olen ja oli niisama tore... Ma veetsin selles pisikeses poes kuskil pool tundi ma usun...
Ohtul laksin veel jalutama ja siis see sama mees, kes ennegi inimesi restorani kutsus, kutsus mind uuesti ja hakkas niisama juttu ajama. Igatahes nii oligi, et istusime restoranis, tema kutsus vahepeal inimesi sooma ja ajasime niisama juttu... seejarel laksin internetti korra ja siis hakkasin hosteli poole minema, too poeomanik tundis mu ara, teretas, kondisin edasi ja siis tuli mu hipi vastu mulle, tahtis mulle hipaania keelt opetada ja soovis head ood... laksin magama.
Hommikul laksin paadiga Paikese saarele. Kulm oli! Vihma sadas vahepeal... saarele joudes oli paike valjas ja ilm oli soe. Kondisin saare pohja tipust lounasse koos kahe brasiillase ja lopus uhe jaapani tudrukuga... Soitsime paadiga ujuvale saarele, mis oli kohutav pettumus- see oli ehitatud lihtsalt turistide jaoks. Ma ei lainud paadist valjagi. Peruu poole peal oleks nad korralikud olnud ilmselt... Joudsin tagasi Copacabanasse ja laksin sooma veel enne Arequipa bussi. Tolle mehe (Briani) restorani, kes sooma kutsus koguaeg. Ajasin temaga juttu jalle kui tuli indiaani naine, kes mulle Paikese saare pileti muus, ja utles, et Boliivias on bussijuhtidel streik ja kui tahan Arequipasse (Peruusse) minna tana ohtul siis inimesed lahevad just praegusel hetkel paadi peale, et piirilinna paadiga soita. Brian andis mulle mu tomatisupi plastikkarbiga kaasa, saatis mu sadamasse ara, sest polnud midagi sellist seal kulas varem nainud! Igatahes, tuubiti meid paati- see paat oli ikka paris tais ja soit vois alata. Parast tundi rahulikku loksumist, joudsimegi piirilinna, kus polnud korralikku sadamat ja paat otsis tukk aega maabumiskohta! Leidis, tulime koik paadist maha ja laksime templeid passi saama. Kuna piiripunktil oli toopaev labi, kysisid nad meilt koigilt natuke raha uletundide eest:D Haahaa. Nad olid roomsad seal, voiks oelda. Saime templid, istusime bussi, et Punosse soita- bussis oeldi, et Cusco buss ootab aga Arequipa buss ei oota Punos- st et pidin oo Punos veetma. Joudsin Punosse, tuli jooksuga uks tadi ja kysis, kes Arequipasse laheb, mina tostsin kae pysti, ta kutsus mind kiiresti endaga kaasa, sain pileti ja istusin bussi ja lahkusin Arequipa poole.
Bussis istus mu korvale kohalik mees, kelle nime ma ei maleta enam. Meie vestlus oli umbes selline: Ma: Mis tund on? (Tolge, palju kell on?) Ta: kymma, kymme (22.22), Ta: Mis su nimi on, kust parit oled? Ma: Eestist, Triin Ta: Kuhu lahed? Ma: Arequipa. Ta: Colca kanjon? Ma: no. Ta: Arqquipa on vaga ilus linn. Ma: mhmh, jah. Ta: Colca kanjon? Ma: No. Mu (patsiutasin jalgadele) mitte head. Ta: miks? Kulm? Ma: no. Palju: Tegin sormedega kondimise liigutust. Ta: aa...
Noh, saite aru, milline me vestlus oli. Igatahes ma jain magama ja ta aratas mu umbes 6h parast kui olin Arequipas. Kell oli vist umbes 5 hommikul, bussist tulid valja ka 2 poissi, kelle kaest otsustasin kysida, kus nad oobivad, nad ei teadnud ja siis votsime takso koos hostelisse. Nad olid parit Luksenburgist. Hasti sobralikud. Votsime koos toa, kaisime hommikul vanas kloostris ja internetis ja soomas. Nad laskid Colca kanjonisse. Ka mina otsusasin siiski endale pileti Colca kanjonisse osta. Sinna ma kolmeks paevaks kadusingi.
Colca kanjonis nagin kondoreid. Matk algas alla mage minekuga, oli hea, nii kui ules mage sammu tegema pidin olin kutupiilu kohe valmis. Meie grupis olid Toby- UK, Colid- USA ja Daniel- USA. Esimene oo hostelis oli ok, arkasime kell 7 vist, hommikusook, 3 tundi kondimist jalle- osa oli ulesmage, pidin otsad andma jalle, joudsime oaasi, kus oli bassein. MONUS. Veetsime paeva seal, mangisime kaarte, soime, ajasime juttu- sinna hostelisse tuli paris palju inimesi, hommikul kell 5 oli aratus ja hakkasime ules kondima! 3 h ulesmage, 1100 m tousu... Ma kartsin, et see on meeletult raske. Meile pakuti ka muulade rentimise voimalust. Tehke oma pakkumised nuud, kas votsin muula? Ei. Kondisin ise. Soin kupsiseid ja kondisin... kokku laks aega 2h 50min. Olin megarahul kui ules joudsin! Teepeal tuli veel paar kohalikku vabade muuladega, et senjorita- vamos mjuul? Aga utlesin ei!
Parast seda oli hommikusook, bussisoit, kuumaveebasseinid, lounasook, bussisoit, Arequipa ja hostel. Homme vaatan, kas hakkan Trujillo poole soitma- et randa minna voi juhtub see ulehomme!