Puerto Viejo - Monteverde

Nüüd, mil reisi algusest on möödas pea aasta, tuli uus tuhin järgmine osa kirja panna. Tea, kas on see seetõttu, et juhtusin poole silmaga vaatama tänaõhtust filmi... Söö, palveta, armasta...

Igatahes. Asusime Marijekega teele Monteverde poole. Kuna Puerto Viejost kuidagi otse Monteverdesse ei saanud siis pidime sõitma tagasi pealinna San Jose ning seal ootama mõnda aega ning järgmise bussi peale istuma. Sõit San Josesse läks seekord kiiresti, magasin suurema osa sõidust, samal ajal Marijele oli sõit seekord raske ning ta ei saanud magada ega midagi. San Josest saime paari tunni möödudes järgmisele bussile, mille pilet Monteverdesse maksis minu mäletamist mööda umbes 6 USD. Mis on sealsetes linnades minu jaoks kummaline on see, et olenevalt sõidusuunast/linnast, tuleb valida bussijaam. See tähendab seda, et ei ole nii nagu meil siin, et lähed linna bussijaama ja sõidad sellesse Eesti otsa, kuhu parasjagu vaja. Seetõttu seiklesime San Joses ja otsisime õiget bussijaama, et Monteverdesse jõuda. Leides bussijaama (loomulikult me ise seda lõpks ei leidnudki, võtsime takso, kelle juht ütles meie soovi peale „si-si“ ja viis meid bussijaama... mis asus meie asukoha suhtes ümber nurga. Igaks petteks tehi taksojuht veel ka väikse ringi, et meile tunduks me ostetud teenus asjalikum. Omad vitsad peksavad! 

Bussijaamas tegi üks mees usinalt tööd ning tõsttis kokku jahubanaane. Mina sõin neid paar korda ka tavalise banaani pähe ja siis oli häda, et sealsed banaanid pole nii head kui kodus :)

Igatahes, lõpuks bussijaama jõudes ja õigele bussile saades oli sõit pikk, kohale jõudsime õhtupimeduses. Liiklus oli võrdlemisi hirmus, teel olid mõned peatused, kus sai jalgu sirutada ning süüa osta. Monteverdele lähemale jõudes (mägedesse) hakkas veel hirmsam. Buss sõitis ikka võrdlemisi kõrgel järsaku peal, aknast välja ma alati vaadata ei tahtnud :)

Udune seltskond teel Monteverdesse. Lisaks teede keerukusele, oli buss puupüsti täis!

Monteverdes ootasid bussi ka kohalikud hosteli perenaised/peremehed ning hakkasid saabunud backbackeritele oma hostelit pähe määrima. Käisime ja vaatasime mõnda ning lõpuks valisime suhteliselt suvalise hosteli. See osutus täitsa mõnusaks, esialgu olime Marijekega kahekesi kuueses toas. Öö maksis 10 USD ja hommikusöök oli hinnas. Hommikusöök tähendas seda, et pakkuda olid piim, munad, puuviljad, kohv, röstsai ja hommikuhelbed vist olid ka. Munadest sai siis ise omletti või munaputru või muud teha. Väga mõnus variant. Hosteli nimi oligi Monteverde backpackers minu meelest. Läbi hosteli broneerisime endale väikse reisi pilvemetsa. Vaatasin praegu Wikipediast, et pilvemets on mets, mis asub enamasti vähemalt 1500 m kõrgusel, seal on väga suur õhuniiskus ning mets asubki nö pilves. Meid viidi bussiga siis külastuskeskusesse, kust hakkasid matkarajad pilvemetsas kõndimiseks. Rada oli hooldatud, siin- seal olid sildid stiilis „siin võid näha seda või seda lindu või looma“ või see on  „see taim“. Kõndisime ja vaatasime siis metsa. Mets oli kõrge ja lopsakas ja ürgne. Niiske oli ta ka! Rajal kohtasime üht Kanada paarikest, kellega pisut juttu ajasime, nad olid vähe kindlamad oma tegemistes ning püüdsid laulu järgi tuvastada lindusid, keda kuulda oli J Pärast kõnnaku lõppu istusime külastuskeskuses maha ning sõime oma kaasavõetud võileivad ära ning ajasime teel kohatud paarikesega veel paar sõna juttu.

Selline turist olingi! 

 Trepp, keset ürgset metsa

 Need puud olid kõrged ja metsikud!

Vaade pilvemetsas vulkaanile

Metsa külastamine maksis ka raha, enam küll ei mäleta palju... tahaks öelda, et tudengile oli 7 USD, aga võin eksida. Marijekega tõdesime, et metsas oli tore, aga ei olnud väga põnev.

Järgmisel päeval otsustaime veel öödžunglisse minna. Ka see oli organiseerirtud ringkäik giididega. Algul küll ei oodanud kedagi- midagi näha. Kõigile anti taskulambid kätte ja jalutuskäik läks lahti. Jalutasime rahulikult kui ükshetk giid ütles, et nüüd-nüüd, tulge kõik siia ja näete kedagi. Nägime näiteks tarantlit, rohelist madu puu otsas, sisalikku, huvitavaid lindusid ning veel mingeid suuri karvaseid loomi puu latvades- enam ei mäleta, kes need olid... Nad olid võrdlemisi suured ja panid puuladvad liikuma. Metsas oli korraga mitu gruppi ja kui mõni grupp leidis kellegi siis anti teisele grupile sellest teada ning seejärel tuli kiiresti-kiiresti liikuda selle grupi juurde, kes oli avastanud põneva looma. Arvan, et öödžungel maksis umbes 15 USD.

Roheline madu

Magav lind (pea oli tal ka)  

Sisalik 

Tarantel

Enne öödžungli külastamist käisime päeval veel konni vaatamas. Fotodelt oli näha ilusaid värvilisi konni ja tundus põnev. Jõudsime siis konnade „tiiki“ mis oli botaanikaaialaadne koht, kus olid akvaariumites konnad. Meid saatis ka giid, ilma giidita poleks me vist ühtki konna näinud, kuna need konnad olid umbes 2-3 cm pikad ja tihti mõne oksa või lehe varjus! Nende suurus tuli meile täieliku üllatusena. Aga konnad olid ilusad ja värvilised. Pilet „tiiki“ maksis vist umbes 10 USD.

Viimasel Monteverde õhtul hakkas rahvat hostelisse juurde tekkima ning olemine läks sotsiaalsemaks ja äraminekust oli isegi pisut kahju. Monteverdest lahkusime 6. veebruari hommikul kella 6-se bussiga. Marijeke taaskord suunaga San Josesse ning mina hüppasin poolel teel bussist maha, et asuda teele Nicaragua poole...