Jäätis müüb

Viimastel nädalatel olen nüüd ainult tööl käinud ja kui tööl ei ole, kodus olnud. Koroonaaeg ikka kestab. Jäätisemüük on läinud väga hästi, sest inimesed on kodus ja üks mõnus koonus pehmet jäätist teeb päeva ikka ilusamaks. Kodus teeme Lauraga kordamööda süüa ja mina küpsetan päris tihti ning nii need päevad mööduvad. Ilmad on jahedamad ja Austraalia talv paistab. Kui 11. aprillil piinlesin 40 kuumakraadi käes (ja jäätiseautos oli kindlasti veel kuumem) siis nüüd on päeval valdavalt meeldivad 22-23 soojakraadi. Ööd kisuvad aga päriselt külmaks – täna öösel olla vaid 5 kraadi sooja olnud. Päevad on hästi lühikesed – päike tõuseb natuke enne 7 hommikul ja loojub juba poole kuue ajal õhtul ja tõusud ja loojangud on kiired. Ei ole pikka päikesekuma nagu kodus. Hästi kummaline, sest minu jaoks on ilm ikka pigem suvesoe, aga valget aega on imevähe. Ning Perth on kuidagi väga pime linn. Kui õhtul töölt tulen, siis on raske ära tabada teeotsa, kust ära kodu poole keerata ja kui koju jõuan (kuskil 7-8 vahel), võiks nagu veel midagi teha, aga kuna nii pime on, siis õue ei tiku. Ei pidavat see ka väga turvaline siin olema – õhtune aeg on mingi kummaline kombinatsioon maakoha pimedusest ja linnaelu ohtudest.

Päikeseloojangus kodutänav

Vaba päeva hommikusöök

Pisut tõsine Ms Whippy

Olen nüüdseks näinud väga palju erinevaid Perthi linnaosi – valdav osa inimestest elavad eramajades. Wikipedia andmetel elab Perthis natuke üle 2 miljoni inimese ning linna pindala on u 6 400 km2, võrdluseks Tallinnas elab umbes 430 000 inimest (5 korda vähem), aga pindala on vaid 159 km2. Perth on suur ja kuskile sõitmine võtab ikka kõvasti aega. Eramajad on ehitatud tihedalt üksteise kõrvale, pigem väikestele kruntidele. Uute kruntide suurus on u 530 m ja enamus maju on ühekordsed, mis tähendab seda, et majade ümber jääb väga vähe aiamaad. Tihti on majad nii järjestikku, et kahe maja vahe on ilmselt vaid paar meetrit. Vanemates linnaosades on krundid natuke suuremad ja tänavad laiemad. Aedades kasvavad varju pakkuvad puud ja need linnaosad on kuidagi mõnusama olemisega. Ma saan aru küll, et selleks, et midagi vanaks saaks, peab ta esialgu uus olema, aga ikkagi…. Need uued elurajoonid on kuidagi hirmuäratavad, tihedad ja liiga täiuslikud. Mulle tundub, et väike vana kriuks ja kiiks annab kodule hinge.

Bussi putitamine

Tööpäeva algus. Kaardi ja GPSi abil liikumisplaan paika

Uute majade rida

Vanemate majade rida

Olen veel täheldanud, et jõukamates linnaosades makstakse rohkem kaardiga ning vaesemates linnaosades käib arveldamine peamiselt sularahas. Üldse on sularaha kasutamist siin ikka palju rohkem kui kodus. Kui koroonapiiranguid alles rakendama hakati küsiti uudistesaates põletav küsimus: "Kas kaardimaksed ikka on turvalised?"... Maleva korras põllul kartuli korjamine ei tundugi siit vaadates väga kummalise ettapanekuna. Hahaha... 

Tööle!

Tavaline teisipäev

Kõrred läbi aiaaugu - kunst!

Sügislill

Õitemeri

Mu lemmikud (Bougainvillea). Neid on erinevate tooni punaseid, oranže, lillasid, valgeid...

Linnukesed

Vahepeal ostsin endale uue fotoka, mida ma veel oluliselt katsetada pole jõudnud, sest tööd on palju olnud, vaba ja valget aega jälle omakorda vähevõitu. Elame siin vaikset elu ja ootame koroona tingimuste leevenemist. Meil on mitu päeva olnud ilma ühegi uue haigusjuhuta ja nüüd juba on lubatud kuni 10 inimesega kodus koosviibimisi korraldada... tunneli lõpus paistab natuke valgust!

Ootan rahulikult olukorra normaliseerumist