Tahan näha, kuidas välja tuleb

proovin, testin ja vaatan.

Lühidalt täna

Laen üles mõned pildid ja lähen ära Twilighti lugema! Mu kaaslane varajaste hommikutundideni, et koos päikesetõusuga uinuda.

Home sweet home

1.juuli jõudsime Eestisse Tammekesega ja 2.juuli tahtsin koju tulla Tallinnast. Avastasin aga poes makset tehes, et mul pole piisavalt raha (100 krooni)... Hästi teenisin peaks mainima. Nii ma siin siis tiksun, raha on umbes 4 krooni ja midagi teha ei saa, kuskile minna ka mitte.
Eile sain Jaanaga kokku, täna Hedviguga ja just tulin Jaana juurest grillimast. Tore on kõiki näha tegelikult.
Sõprade elud on muutunud palju... Kahju on, et enam ei toimu selliseid üritusi, kus on võimalik kõiki koos näha, kõik on maalt kadunud ja elatakse uusi elusid, uute inimestega, uutes kohtades...


Tahaks jääda igaveseks ja tahaks pakkida oma kraam kohe.

Bittersweet

Vaba päev, hommikune juustusai ja kohv

Viimane, 5. vaba päev. Kell on 9.10 ja ei ole nii, et ma oleksin 10 minutit tagasi tõusnud. Ei ole. Restless Triin on kella vaadanud juba 6.44 alates, ei maga ise ega lase teistel magada, viimased ööd lihtsalt ei saa magada. Keeran küljelt küljele ja siplen ja palav on ja nii tunde... Nii ma siis otsustasin pool üheksa, et aitab küll, tsillin internetis. Mõnuga, teised magavad alles, päev polekski nagu alanud veel. Käisin sööklas, tegin endale juustusaia hapukurgiga ja tass kohvi. Jah, ma olen kohvi jooma hakanud, sest ei saa end hommikuti käima enam kuidagi.
Nädal aega vabu päevi on liiga kiiresti läinud. Nagu eelmises postis kirjutasin juba siis võitsime tänavu Eurovisiooni ja esimene vaba päev kulus eurovisiooni võidu üle rõõmustamisele ja riigi aastapäeva tähistamisele, teine vaba päev oli esimene vaba päev, kus polnud mitte midagi planeeritud, kus me siis Tammega koristasime Monte Carlo ja Las Vegase ära (need on nimed meie ühikataolistele kodudele), päevitasime, mulistasime välibasseinis... kolmandal vabal päeval käisin Henninguga tema kodulinnas Moldes, ilmaga vedas meeletult, linn oli ilus. Käisime ühes kirikus, kus oli väga entusiastlik dekaan. Rääkis, et kirik on 2 korda maha põlenud, üks kord sõdurite pärast, kes kuningriigi aastapäeval lasid püssidest aupauke ja juhtus õnnetus ning need kirikut tabasid või midagi sellist, säilis vaid rist ja üks väike paadi konstruktsioon, teist korda... oli see vist 2.maailmasõja käigus kui see juhtus (terve linn oli maatasa tookord) ja taaskord säilusid rist ja paat, mis on ka praeguses kirikus. Kui see dekaan rääkis mõnest aastaarvust siis ta rääkis umbes nii: "See maal on aastast 1887... 1887, 1887!!!" iga kord kui numbrit kordas kõlas see nii, et kas sa kujutad ette seda numbrit, kas sa kujutad ette ainult?? See oli ülimalt naljakas ja siiamaani naerame selle üle... Aga äge oli. Meile tehti ring tervele kirikule peale, räägiti orelist, maalidest ja viidi ka allakorrusele vabaaja ruumidesse. Uus, ilus ja puhas kirik oli. Suures entusiasmis ja seletamishoos ei saanud ma ühtki fotot kahjuks...
Seejärel käisime tõime Henningu kodust tema kraami, mille pärast Moldesse üldse läksimegi ja hakkasime koju sõitma tagasi, taas 2 praami, meeletult mägiteid, 2 tundi ja kodus olimegi. Teepeal nägime veel liiklusõnnetust, kus auto oli üle katuse käinud ja üle teeperve põõsastes lõpetanud, mis reisijatest sai, ei tea...
Eilsel vabal päeval tõusin ma taas vara. Suhteliselt vara vaba päeva kohta, pool kümme, sõime lõunat ja läksime mäe otsa, kose taha, kus olin korra ka enne käinud. Seekord läksime kuuekesi, kuue eestlasena. Mägi tahtis ära tappa jälle. Nagu alati aga kui seal käidud saab siis on alati nii hea tunne. Ning nüüd, siin ma siis istun, juustusai kõhus, kohv lõpetatud, kell vahepeal 9.23 saanud ning ei tea, mida teha oma viimase vaba päevaga...
Homme alustan tööd spas, loodan, et saan hakkama...

Aarandi talu, teine korrus

Tagasi kodus ma olengi! Reede õhtuks jõudsin koju siis... Kõik on teistmoodi täpselt samamoodi... Keeruline? Jah?!
Vanaema sünnipäev oli tore, selleks koju saigi tuldud.
Dokumendid hakkavad korda aetud saama, et saab ka autojuhi õigus varsti tagasi minu valdustesse ja homme lähen teen Tartus ka ühe tiiru peale. Reedel Tallinnas ja õhtul Tiia juurde Napoleoni kooki sööma. Mmm. Ma vähemalt loodan nii.

Kuala Lumpur

Nonii, esimesed 8 tundi rannust koju labitud. Tulemus Kuala Lumpur. Kohutavalt vasinud olen, maandumise ajaks arkasin vaid korraks ules, kui rattad maad puutusid, uinusin taas ja arkasin kui inimesed pusti tousid ja kasipagasit otsima hakkasid... Ei tea, kust mul see meeletu uni tuleb.
Olla reisija, on raske. Ei saa aru? Ei usu? Aga nii see on... Parast mone inimese tundma oppimist ja poole aasta koos elamist, on raske uks hetk kotid pakkida ja nagemiseni oelda.
Tosi kyll, nagemiseni on lihtsam oelda kui huvasti...
Nuud on jaanud veel 5 tundi lennujaamas passida 13 ja pool tundi lennukiga Londonisse lennata, 10 tundi londonis veeta ja moni tund veel lennukis ning Tallinnas ma olengi.
Lennata mulle meeldib. Lennukites on head soogid ja joogid... Mina ja minu loputu soogiisu:D
Egas midagi.
Naeme varsti!!!!

Raporteerin

Ei, ma ei tea, kas meil siin on metsatulekahjud, ja uleujutustest ei tea ka ma midagi... Lehte mul ei kai ja telekat pole. Kodus uritan taas maailmaasjadega kursis enda hoidma hakata. Majanduskriis on vist.
Aga igatahes. Leidsin too endale nuud. Koike raha lennupiletiks ma enam sellega kokku ei saa ilmselt, aga vahemalt osa. Ema lubas aidata. Toostid perekonna terviseks... :)
Teate, elu on ilus! Hommikul teen hommikujooksu mooda ookeanikallast, liiv laulmas talla all... Hommikul kell 7 randa minnes motled ikka, et kes seal ikka nii vaga on... Aga seal on palju-palju inimesi, tervisejooksjad, kondijad, jalutajad, moni alustab suht varakult ka paikese votmisega, kalurid, vetelpaaste alustab tood... Paike suht madalal alles ja lained meeletud. Hommikul on raske tousta, aga kui juba toast valja saan on parem ja niikui jalad liiva puutuvad on naeratus naol!
Parast toopaeva bodyboard ja seekord bodyboardima siis. Fantast. Kui laine ikka katte onnestub saada on kiirus meeletu ja tunne vagev! Seda koike on voimatu sonadesse panna... Vesi on soe nagu vannis... Voi noh:D 25-26 kraadi. See on soe, sest ohk on ju ka meeletult soe... Polvist saati vees ja laine tuleb ja loob pikali... Ageee!
Tana olime Lassanaga bodyboardimas ja olime vaga-vaga madalas vees, kondisime nagu muuseas ja nagime kyll, et laine tuli... jargmine hetk olime molemad kohuli vees ja naersime. Ei suutnud uskuda, et see "janes" meid jalust niitis.
Vees olles, ilma bodyboardita, on tunne, et keha on kummist. Kull loob laine kohuga vastu pohja, kull polvedega, kull selg paindub u kujuliseks... MEELETU. Saite vist aru juba... Ja siis saab kell pool seitse ohtul, rannavalve teatab valjuhaaldist, et tanaseks on rand suletud ja hommikul pool kaheksa uuesti avatud...

Aa ja mu kodu on rannaliivast, mis mind naeratama paneb, 2 minuti kaugusel.
Vot see on elu!
Tervitan teid kallid sobrad ja kuu aja parast juba naeme!

Ei saanud tood

Ei olnud onne mul proovipaevalt toole saada, ei teagi miks... Laks koik nagu vaga hasti, ei tekitanud mingit hullu segadust ega midagi. Mis seal siis ikka. Tanaseks sain uude kohta proovipaeva. Eks nais...
Ja eestlastega olen natuke kontakti saanud, et voib-olla on lootust saada nende kaudu hotelli koristajaks. See oleks koige parem, mida ma hetkel teha saakin. Ma isegi ei tea, miks ma selle jarele nii vaga igatsen. Uhe eestlase kaest on lootust ka normaalne tuba rentida Surfersites, tana ehk saan kokku temaga ja saab raakida sellest pikemalt... Oleks tore, sest mu praegune koht ikka uldse ei istu mulle... Saaks kiiresti too siis vahetaks veel kiiremini oma elukoha ja siis oleks elu ehk ilus...
Aga nagu alati, ma ei oska ju olevikus elada, kuid hetkel tundub, et ainult tookoht ja normaalne elukoht ongi vaid puudu, sest umberringi on paradiis!
Eile bussi oodates hakkas uks aafriklane raakima minuga jalle- ei saa aru, kuidas mul nende mustade poistega nii lihtsalt kontak siin tekib:D Tahtis mu telefoninumbrit saada, et ta oleks mu sober... See olukord lahenes hasti... ta andis mulle uhe telefoninumbri, kust voib-olla on lootust tood saada:)
Soovige mulle edu palun:)
Ja andke endist ka teada. Mulle tundub, et keegi ei loegi mu blogi enam?

Uus

Olen Surfers Paradises nuud! Ilus on! Age on! Meeletu on!
Siin on koike lihtsalt nii palju, eriti muidugi minu jaoks, kes ma olen 9 kuud kuskil maakohtades elanud ja kahe toidupoe kylaline olnud. Autosid on harjumatult palju, iga nurga peal on moni klubi, restoran, kiirsoogirestoran, hiina restoran, jaapani, korea... Siit leiab KOIKE!
Vana-aasta ool olin pohimotteliselt bussijaamas bussi ootamas, kuna koike oli nii palju, inimesi naiteks, bussid olid ajakavast maas ja moni oli liiga tais, et peatuda. Igatahes taksoga joudsin siis kell pool kaksteist oma sobra korterisse... 28.korrus... Ookeanivaade. Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et ma olen sellises kohas...
Igatahes, laksime ka ilutulesikku vaatama. See oli ok, Eestis on minu arvates suuremad ja vagevad, aga ma eriti ei hooli sellest kah. Klubisse laksime ka. Tanavad olid massiliselt inimesi tais, klubid ka. Aga ma olin oma reisist Gold Coastile vaga vasinud ning otsustasin, et kell 2 oosel on minu jaoks paris hea aeg magama ara minna... Seega, uus aasta tuli vaaaga- vaaaga rahulikult minu jaoks!
Jargmisel paeval kohtusin uhe Eesti tudrukuga, tore on. Ja laksin ka oma elukohta. See ei ole uldse tore! Mu tuba on okei, aga kook, vannituba ja wc ei kannata kriitikat... wc eriti. Eile ohtul koju joudsin oli see ulemoistuse jube. Isegi suvalisse ooklubisse minnes kell 6 hommikul (parast pidu), ei leia sellist vaatepilti. Ma olin endast nii valjas, pidin peaaegu, et nutma hakkama. Magasin aga oo ara ja hommikul oli juba veidi parem olla... Tulin linna peale, tegin endale cv ja hakkasin tood otsima. 4.koht, kust kysima laksin, oeldi mulle, et tule homme proovipaevale!
See on super uudis ule pika-pika aja... Niiet poidlad pihku homseks!
Kui elukoha tingimusi ei arvesta, on mul paris okei olla siin! Ookean on super. Kui ma uhel paeval Austraaliasse tagasi tulen siis tahaks siin kohe pikemalt elada. Sest see koht on toeline paradiis! Uskuge mind!
Aga olgu, lopetan siis siitkohalt.
Head uut teile koigile!

Uus aasta silmapiiril

Joulud olid teistmoodi kui tavaliselt, ohtuks oli mul paikesepoletus ja kingiks 6pack ollet. Ei saa kurta, jouluvana ise oli ka ollepudeliga ja tema memm bikiinides...
Nuud olen siis Adelaides. Pea ajab ringi kaima koik see, mis umberringi on, pole 9 kuud ju suures kohas olnud... Raske on. Tosimeeli. Poode on nii palju, inimesi on palju, valgusfoore... Oeh
Tana ohtuks Gold coastile ja siis uuel aastal uue hooga tood otsima! Mnjah. Mitte miskit siin ka ei muutu.
Kena aasta loppu ja suureparast uut!