20. detsember 2008

Joulud tulevad

Mitte mingisugust joulutunnet ei ole. Absull mitte. Mingi kingiteema kaib vahepeal korvust labi ja see on koik, mis meenutab joule. Kaunistused ja tilatola on juba oktoobri algusest saati kyll uleval ja valjas olnud, aga joule see siiski minu meeltesse ei too.
31.detsember soidan lopuks Gold coastile. Loodan aastavahetuse ajal ikka lennukist valjas olla ja sampustki juu voi midagi... eks nais, kuidas koik minema hakkab. Gold coasti sober kyll lubas, et koik saab korda. Parem oleks!
Raha natuke on praegu, kui kauaks seda jagub- mitte kauaks. Hakkan kiiresti tood otsima seal siis...
Muidu on koik enam-vahem ok. Viimasel ajal tuleviku ule vahe rohkem motlema hakanud jalle. Mis on hea voi halb? Mina seda vastust ei tea...

21. november 2008

Vahel ma kardan

Millal? Siis kui hommikul toole soites, toole kiirustades, vaatan nii muuseas auto spidomeetrit ja naen seal numbri 150. Siis ma kardan. Hoian istmest tugevamini kinni ja kui veel rohkem kardan siis sulen silmad... Ilmselt see vaga palju haiget ei teeks...
Aga muidu on koik hasti!
Mu vahepeal peetud elektrikukarjaar sai labi. Ah? Mis? Jah, ma loikasin arvuti kaableid pooleks siis loikasin mingid teised kaablid pooleks ja siis uhendasin nad mingi karbi kulge ja siis panin pirnid kulge ja kui pirnid toole hakkasid oli koik ok, pakkisin kilekotti ja kasti, kui korgid valja loid olid midagi valesti:) Easy:D
Nuud siis pakin kivivilju, mis omakorda tahendab aprikoose, nektariine ja virsikuid! Kerge too, boss on kreeklane ja paris muhe. Siiani vahemalt:) Eelmisel nadalal tegin 45 h tood umbes. Ei saa kurta!
Tana ostsin endale pisikese digikanassaka, uskumatu kas pole?
Ja mis mul veel siis uudist ka on? Tamm ja Annika ja Otti jatavad mu siia maale uksinda varsti... Otti kyll lohutas, et umbes 20 miljonit inimest jaab siia koos minuga, aga jah...
Mis seal's ikka!
Kirjutamiseni!

23. oktoober 2008

Kust alustada?

Kuu aega pole sonagi kirjutanud siia. Ei tea, kas on ainult Internet ( selle puudulik kiirus) selles suudi voi milles asi on. Igatahes. Alustan.
Apelsine olen korjanud umbes 5 nadalat nuud. Tana oli viimane paev. Nagin palju amblikke. Huntsmanid on suhteliselt suured. 4-5 cm siruulatus vms:D aga nad on ohutud. Mark utles: "They may bite you and you would feel a pain but you won't die". Lohutus missugune. Elu pidi ka silme eest ukskord labi jooksma aga ei jooksnud. See oleks pidanud juhtuma kui haarasin apelsini jarele, millel oli redback peal. Must amblik, mille tagumikul ilutseb punane jutt, laik. Murgine. Oh seda oudust... Selle puu apelsine korjasin siis uhelt poolt puud hiilides ja teiselt poolt hiilides, et mitte mingil juhul seda redback uuesti enam naha.
Tanja kukkus redeliga puu otsast alla. Koige ulemiselt pulgalt. Kukkus ja kaotas ilmselt ka hetkeks teadvuse, sest ei liigutanud end monda aega. Hiljem selgus, et loi pea vastu redelit ara. See oli paris oudne. Aga koik on korras:)
Moned kenad peod on olnud. Berri kevadpidu, toeliselt kena ohtu oli! Ja siis on siin "poolakas" Till. Till on saksa nimi vms. Meil siin kaks Tilli! Igatahes, vestlus:
Till: "Where are you from"
Ma: "Estonia".
Till: "Ooh, I'm half Polish"

Moned paevad laksid mooda:
Till: "Do you like vodka"
Ma: "Eem"
Till: "Do you drink a lot of vodka in Estonia?"
Ma: "Eem"
Till: " You are from East-Europa, you must drink a lot"
Ma: " Eem"

Uhel teisel paeval:
Till: "I'm half Polish, I like vodka. You are slavik!"
Ma: "No"
Till: " Yes you are!"
Ma: " No"

Ja monel jargneval paeval:
Till: "I'm half Polish, I like vodka. Do you like vodka" Do you drink lot's of vodka?"
No jah. Ja nii meie vestlused kaivad! =D
Soe on meil siin ka! Eelmine nadalavahetus veeres see temperatuur meil siin 35 kraadi umber. Tana on kulmem. Aga tundub, et kui valjas on umbes 25 kraadi sooja siis hakkab seda vaheks juba jaama. Saab ka minust soojaarmasaja ehk lopuks?
Aga olgu. Elu on endiselt ilus ja muretu!

21. september 2008

Tahaks tantsida apelsini majja... Kuidas need sonad olidki?

Igatahes. Mul on too. Ma korjan apelsine! Rahul olen jalle omadega. No mis ma teha saan. Olen rahul! Too on raske.
Koik detailselt algusest peale. Toole soidame vana bussiloguga. Toeliselt vana. Maest ules laheb 60km/h, tee peal soidab tubli 70km/h ja maest alla saab peaaegu 80km/h katte:D Aga lahe on! Esimesel paeval vaatasin oma esimest apelsinipuud ja oma esimest apelsinikasti, mille taitudes omandan 25 dollarit. Vaatasin ka oma apelsinikorjamise jaoks moeldud redelit. Esimeseks motteks oli, et kuidas see redel uue koha peale liigub? Redel on umbes 3,5m korge ja laiemast kohast umbes 1.5m lai vast... Selgus tosiasi, et ise peab seda redelit liigutama. See on raske. Aga ma olen tugev maatudruk ja sellised asjad mind juba maha ei murra nii lihtsalt:D Igatahes. Alguses korjame apelsine maas seistes ja nii korgelt kui ulatame, oma kohupeal olevasse kotti. Seejarel, kui tiir puule peale tehtud, ronime aga hopsti-hopsti redelit pidi puu vorele apelsine korjama. See redel toetub puuvorele ja mitte nii hopsti-hopsti kull enam, aga tagasi alla oma kasti juurde, kuhu tuhejendame oma kohukoti. Kui see kohukott apelsine tais saab on seal ikka upris mitu kg neid vilju. Ma julgen arvata, et kuskil 10kg umber. Voi isegi rohkem. Kui kohukott tuhi ja apelsinid korjatud sealt, kus redel hetkel seisis, votame redeli olale ja jargmise koha peale korjama. Ja nii paev labi. Mul on sinikas olal, redelikandmisest, sinikad saareluu peal, redelile toetumisest ja silmad on punased koige rampsu parast, mis seal puude vahel ringi lendab. Ma motlen tolmu, apelsinimahla, putukaid, puuoksi jms kraami. Paevas jouan ma 2 kasti hetkel korjata, aga ma saan kiiremaks, ma loodan:) Elu on ilus.
Eile seal puu otsas ragistasin siis motelsin, kas ma Eestis ka midagi sellist teeksin?
Esimese toopaeva lopus istusime oma bussikesse ja tahtsime koju soitma hakata, aga buss ei kaivitunud, ei andnud isegi mitte lootust kaivituda. Peatasime uhe moodasoitva auto, mille juht siis toi kodust mingisuguse aku voi asja ja sealt pealt voeti voolu, et buss liikuma saada. Onnestus! Saimegi tagasi koju ning ikka 60km/h maest ules, 70km/h tee peal ja 80km/h maest alla.
Teisel paeval tuli Linda meile bussiga jarele ja eksis tee peal ara. Saime jalle oodata:D Nalja kui palju!
Tana on laupaev, pidin minema miskisele paadile, aga eile laksid soprade vahel suhted imelikuks ja ma ei lainud kuskile. Istun siin. Raha ka pole praegu, paris palju hairib see fakt tegelikult.
Kuid nagu oeldud, elu on ilus:)

7. september 2008

Berri IS good

Internet on hostelis hinna sees! Ma ei suuda seda lihtsalt uskuda. Hosteli eest tasumise kohta oeldi "no worries", hostelil on ka saun ja vaike jousaal, tennisest raagiti ka midagi. Berri ise paistab vaga ilus. Eile vahemalt paistis... Puhas ja varske! Olemas on poed ja pangad. Voib- olla tuleneb see asjaolust, et umber selle berri laiuvad loputud viinamarjaistandused, mis tingib olukorra, kus inimestel on linnas raha? Ma ei tea muidugi, aga toeliselt ilusad majad, autod... Ja need viinamarjaistandused on lihtsalt imeilusad. Tosimeeli.
Louna- Austraalia tundub siiani tegelikult koige ilusam osariik olevat... Mitte, et ma paljudes oleks nuud olnud, aga ilusam kui NSW, QLD ja NT. Louna-Austraalia korb oli loputu liivavali, see oli kordades tuhjem kui NT korb. Soites Adelaidest siia Berrisse ule 200 km, ei kadunud mul kordagi telefonil levi ara, see on ka uskumatu. Siin oli pidevalt peaaegu mingisune asustus. Tekkis isegi tunne, nagu oleks koju joudnud:D Aga eks nais, kas see koht tegelikkuses ka nii tore on kui alguses tundub...

Koik on hasti!

5. september 2008

Berri- here I come!

Rahad on labi. Kuna olen liiga aus, ega suutnud valetada voimalikele toopakkujatele, et jaan kauemaks kui 1-2 kuud siis tood ma siit siiski ei leidnud... Eile veel oeldi, et tana helistatakse voib-olla. Kena suhtumine... Igatahes, helistasin siis igasugustesse kohtadesse, et tood saada. Kuskile pimedatele raha koguma (ei vastatud konele), kuskile teemajja aednikuks, millest otsustasin loobuda, sest see koht oleks olnud keset ei kusagit. Rohkem ei kusagil kui keegi eales ette oskab kujutada. See olnuks umbes uks bensiinivotmispeatuspunkt 600km teeloigul, kus pole umerringi mitte midagi enamat kui see sama teemajake... Autopesulasse helistasin, aga isegi sealt oeldi, et 3 kuud on miinimum, mis voetakse. Jargmine kord ehk valetan... Voi ehk polegi mul jargmine kord valetada vaja, sest Anthony, mu kulla sober, lubas, et temaga koos saab Melbournes koik korda =)
Seniks aga lahen kohta Berri. See asub Louna-Austraalia osariigis, 233km (vist) Adelaidest. Ma lahen sinna bussiga, Adelaide on umbes 20h bussisoitu siit, Alice Springsist. Vahva teekond saab olema, pikendan oma 6000km veel paari tuhande km vorra...
Seal Berris elab ligi 7000 inimest, Bundabergis elas... u 60000 vist (ja tundus ikka liiga pisike), seega see Berri on siis kula pohimotteliselt. Hea koht linnuvaatluseks... Aga muud mul ule ei jaanud hetkel. Praegu on raha nii palju, et saan sinna kohale soita, (loodetavasti), paari oo eest maksta ja suua natuke osta ja siis on jama, ehk saan hosteliga kuidagi kaubale...
Bussi tegin endale hunniku juustusaiu kaasa, et ma mitte mingi hinna eest tanklasse midagi ostma endale ei laheks, sest mida mul pole on raha.
Olgu, Internetis mind siis ilmselt monda aega ei nae, kui seal juhuslikult tasuta internetti pole- mida ma muidugi ei usu, see on ju siiski Austraalia!
Seega, Berri- better be good!

1. september 2008

Alice Springs

Trip on labi. Kaisime Uluru juures ara, ilus oli. Toesti oli ilus. Ilusam, kui arvasin. Kondisime ka umber tema. Pilte seal teha vaga ei tohtinud, austusest aborigeenide kultuuri ja usu tottu... Kivi peale ronima me ka ei lainud. Selle sama austuse tottu. Kings Canjonisse laksime kah. Seal hakkas vihma sadama, esimest korda ule 8 kuu. Tegime vaikse peo ja jargmise paeva Sharroni ja Pauli tervislikku olukorda arvesse vottes, otsustasime jaada veel uheks ooks.
Nuud olen siin. Alice Springsis. Hakkan homme tood otsima. Loodan, et leian too.
Katkendid minu motetest ja jutust:

Triin/ Alice Springs says:
tammeke
Triin/ Alice Springs says:
ma tahan kooli
Tamm. says:
sul veab siis ju, homme hakkab kool pihta ju
Triin/ Alice Springs says:
:D
Triin/ Alice Springs says:
sa ei taha?
Triin/ Alice Springs says:
tahaks normaalset, igavat, argipaeva elu... vahelduseks
Triin/ Alice Springs says:
tahaks oma tuba ja riidekappi
Tamm. says:
tahaks tegelt kyll, aga ma ei tea mida 6ppida
Triin/ Alice Springs says:
see polegi oluline
Triin/ Alice Springs says:
ma arvan
Triin/ Alice Springs says:
noh, natuke ikka
Triin/ Alice Springs says:
aga...
Tamm. says:
sa tead mida sa 6ppida tahad w?
Triin/ Alice Springs says:
tahaks tavalist elu
Triin/ Alice Springs says:
ei tea
Vot sedasi on need lood nuud minuga!

22. august 2008

Cairns

Oleme vahepeal siis Cairnsi joudnud. Palju on juhtunud. Suhted on imelikud... Cairns on paris tore!
Eile kaisin oomarketil, igasugust Austraaliasuveniiritrani muudi seal. Omamoodi... Parast seda kylastasime pubi, kus oli konnaralli. Panime panused oma konnadele. Sharroni konn sai eelvoorust edasi ja seetottu sai ta pileti krokodillifarmi ja uks Ameerika paar andis ka teise pileti meile, sinna samasse farmi. Tana hommikul arkasin kell 8 ules, et minna oma benjihyppele. Poolel teel torni ronides motlesin kyll, et ma ei suuda ju seda teha. (ma kardan pisut korgust). Tornis aare peal seistes ja alla vaadates oli jube. Aga ara tegin! Karjusin vist kyll koige rohkem, kuid ara tegin. Hirmus oli. Parast hypet oli tunne, et mina suudan ka krokodillidega voidelda kui vaja:D Siin ma olen. Siiani ei suuda uskuda, et sealt tornist pea ees alla tulin. 3 fotot ja dvd on ka toestuseks mu hyppest.
Hiljem laksime Kurandasse. Ka seal olid marketid. Paris kenad. Uks naine suutis mulle natuke ehteid pahe maarida (ma otsisin ka ehteid, et ta ei pidanud palju pingutama)...
Ja siis. Ma ostsin oma elu kalleima veini (30AUD), mida varsti telgi ees tarbima hakkan. Hind ilmselt pole koige hullem tegelikkuses, aga ma olen siiski backpacker, kes soob tavaliselt 4 korda nadalas nuudleid ja pakib juurikaid... Aga hea vein oli. Maitsesin enne.
Kurandas kaisime ka murgisteelukate loomaaias. Tarantlid, maod, sisalikud, skorpionid ja muud saarased olendid. Huuh. Mees, kes ekskursiooni seal tegi, vottis tarantli ja skorpioni enda katte. Suht jube. Aa. Kurandasse laksime algul uldse uhte koske vaatama. Selle vaatasime ka siis ara lopuks ikka. Ilus oli. Aga Austraalia korgeima kosega Wallman vmt (268m vms oli vist) vorrelda ikka ei saa.
Homme lahme krokodillifarmi kylastama (millest algues!s raakisin) ja parastlounal hakkame korbe poole soitma=)
See ya later mates!
P.S ma nuud ei tea jalle, millal mind Internetis naha on.

18. august 2008

Esimene nadal

Olen nuudseks nadala jagu teel olnud! Kaisime Carnarvon Gorge's, mis oli uks suur-suur org. Meil oli vaike matk mooda oru pohja (kokku umbes 20km), nagin aborigeenide koopamaalinguid, eriskummalisi taimi, vaikest koske, linde, palju linde. Linnud paris meeldivad mulle.
Olen nadal aega telgis maganud, puusad on kovast pinnasest valusad, aga paar ood veel ja ma enam ei tunnegi valu:D
Hetkel olen Airlie beachil taas, Sharron ja Paul teevad Whitsundaysi saari hetkel, mul seal kaidud juba. Homme asume teele Cairnsi poole. Ehk naen krokodille!
Olen paris parajalt palju kanguruid nuud nainud ja metsemusid.
Parast Cairnsi ehk korbe ja kuulsa kivi juurde. Kui raha jatkub.
Uluru, siit ma tulen!

9. august 2008

Kohalolekukontroll

Nii. 6. august lahkusid minu juurest Bundabergist mu kaks head sopra Sharron ja Paul. Nad kutsusid mind nendega aga otsustasin siia jaada. Arvasin, et pole just koige lihtsam paarikesega kaasa tiirelda, kuigi nad ehk vajasid mind... Sharron utles veel enne lahkumist, et kui peaksin oma otsust muuta tahtma siis nad soidavad Bundabergist reedel voi laupaeval uuesti labi... Sharron nimetas mind oma oeks, kaisime pidudel, politseijaoskonnas, grillimas... Me tootasime 3 kuud kulg-kulje korval, kirusime tookaaslasi ja bossi, ebakvaliteetseid tsukiinisid... Mu vahesed Austraalia normaalsed ohtusoogid on olnud koos Sharroni ja Pauliga. Paul oli see, kellele raakisin oma muredest ja nad molemad puudsid mind aidata. Sharroniga kaisime koogil ja kohvil ja raakisime maailma asjadest, maailma probleemidest, meie probleemidest, Sharroniga kaisime jooksmas. Me saime toesti sopradeks.
Eile hommikul arkasin ules, et toole minna, mil mu jargmine sober utles, et lahkub Bundabergist... Meenus Sharroni pakkumine. Saatsin talle sonumi kysimusega, kas see on endiselt jous. Pakkisin tsukiinisid ja motlesin, kas sai see otsus, lahkuda, nuud akki rutuga tehtud... Motlesin moned tunnid, kas toesti tahan lahkuda, sest veel on voimalus jaada. Tuli paus, laksin superviisori juurde ja utlesin, et see on mu viimane paev tool. Otsus tehtud.
Kummaline... Ma langetasin otsuse, mis vabastab mind Bundabergist, aga ma siiani ei tea, kuhu nuud jargmiseks minna. Lahkun pohja poole, kui kauaks, mida tegema... Kuhu tapselt? Ei kujuta ette kah.
Toolt lahkumine oli ulltavalt kurb. Superviisorile oma otsust utlema laksin olid pisarad silmis. Maccaga ajasime paris pikalt juttu, kysis kas tagasi tulen veel ja et peaksin ikka tulma, pisike naine Rita Filipiinidelt utles, et hakkab mind igatsema, andis nou, et kui Austraalia meeldib peaksin endale kohaliku poisi otsima, temaga abielluma ja siis saan tool kaia ja ulikooli minna ja uhesonaga koike head Austraalias teha, kaksikud Nicky ja Ash kallistasid ja soovisid koike head, Maureen ja Colleen soovisid koike head, mu superviisor, keda olen mitu korda kirunud ja kes mind nutma ajas, kallistas mind, blond Willy, kes alati meid naerma ajas oma naljaka naeruga naeris veel viimast korda, Insil vottis kontakandmed, sest ma olen veevalaja ja ta vist usub meil sarnaseid jooni olevat... ning ta tahab Eestisse tulla ja tal on seal veel uks sober, keda kohata tahab.
Anthony ei suuda siiani uskuda, et lopuks lahkungi, ma pole talle veel oma pannkookide tegemist opetanud, Kevin kallistas, patsutas olale ja utles, et see on hea mulle, et nende kahega lahkun, sest nad on head sobrad ja hoolitsevad mu eest ning siis ta kallistas mind veel, Kory kysis, kes tal aitab heegeldamist nuud lopetada, Su on kurb.
Ma poleks iial arvanud, et see lahkumine kurb saab olema. Puhapaeval ma nutan. Olen usna kindel selles.
Pean nuud vaikselt pakkima hakkama, palju riideid tulema ara visata, sest mu backpack lihtsal ei mahuta koike mu kraami, pesu tuleb ara pesta, pean uue koti ostma, pean sihtkoha valja motlema vist. Voib-olla ka mitte... See plaan tegi tanase ja homse paeva selgeks ning tuleviku vaga haguseks.
Kui palju on me elus hetkel olulisi inimesi, keda me enam kunagi ei kohta?
Polegi nii muretu ja roomus see backpackeri elu...
Ja tanan veelkord oma Eesti sopru!

Bundabergis, 8. august, viimaseid paevi.

25. juuli 2008

Endiselt/ jalle Bundys

Siin. See ongi minu Austraalia. Asjad pole kyll just parimad hetkel, aga midagi hullu ka pole. Tavaline igav olemine. Tool kain endielt tsukiinisid pakkimas.
Talv on. Kylm on. Juba kolmandat paeva sajab vihma.

15. mai 2008

Noorus on ilus aeg, saab reisida ja...

Kord tulid 3 tudrukut Austraaliasse ja nuud ei saa nad sealt enam ara!
Hahahaaa.
Ja nii ongi!
See on anekdoot. Votame tsukiinide pakkimise vaheaegadel paikest ja naerame oma pissise olukorra ule:D Huumorimeel on meil alles ja laheb aina paremaks. Tamm peab koju saama, tal on olulised asjad seal... Aga meil Annikaga nalja kui palju, et meie kojuminekul nagu polekski pointi! Seega, ma ei tea, millal ma koju tulen:D
Noorus ON ilus aeg, saab reisida ja....

5. mai 2008

Valmis

t oMa nuud utlen selle valja: ma ootan koju minekut. Toesti ootan. Kummaline, et alles nadal aega tagasi olin niiiii suure dilemma ees, mida teha, kas jaada Austraaliasse jargmise juuni voi selle juunini.... Aga nuud, tanasel paeval, ja paaril eelmiselgi juba, tahan koju. Tundub, et hakkab aitama eemal olemisest. Olin kull kuu kodus vahepeal, aga see polnud See... Koigest uks pisike ja luhike veebruar. Kelle nuud roomsamaks selle uudisega tegin ja kelle kurvemaks...
Aga mu rannuisu pole kadunud. Kindlasti mitte. Ma usun, et pysin nuud siis ehk monda aega kodus, saan akki mones koolis kuidagi targemaks ning oma jargmise tripi valmistan natuke paremini ette kui Austraaliasse tuleku... On kyll lahe teha ja sattuda uutesse olukordadesse, koike kogeda. Aga natuke rohkem ettevalmistust... Olen targemaks saanud siin olles. Meeletult, ma utleks.
Loen hetkel uhe tudruku blogi, kes ka Austraalias seikles aastakese. Tema oli natukene rohkem ettevalmistunud, mitte liiga palju. Mulle tundub, et tema oli tapselt parajalt ettevalmistunud...
Nii ongi...

4. mai 2008

Kirjutamata lood

Olen uues linnas. Ayr. Nimi on vaid uus. Valja naeb nagu Bundaberg number 2! Uskumatu. Eile poodi minnes tuli naer lausa peale, et kas nii ongi... Nii sarnane linnake.
Ootan tood nuud nadala jagu. Hakkan tsukiinisid korjama ja raha saastma koju minekuks. Rootsi minekuks...
Lisan siia ka nuud moned fotod, kus surfamas kaisin!

1. mai 2008

3 paeva ja 2 ood

Kaisime Saksa-Annikaga kruiisimas... Ma olen nuud paevitunud ja blond taas. Meid vedas selline vaike valge laevake, 3 inimest tiimis juhtimas. Tiim oli toeliselt tore! Eriti monsa oli kokk, paadimees. Hea huumor oli tal. Vagev! Tousime hommikul paiksega, kaisime snorgeldamas ja sukeldumas. Veealune maailm ongi selline nagu piltidel nahtud... Helehelesinine vesi, korallid, varvilised kalakesed. Fantastiline!
Tana telefoni laadima pannes avastasin, et on 30.aprill! Mai kuu hakkab juba ju. Kuhu see aeg nii kiiresti kyll kaob?
Ma nuud hakkan tood jalle otsima!

24. aprill 2008

Minekuvalmis

Ma nüüd siis lähen! Edasi. Linna 1770. Seal on ootamas mind surfitund (loodetavasti) ja edasi Whitsundaysile... Seal lähen kruiisitama! Oeh. Ei jõua enam peaaegu, et ära oodatagi... Väsinud olen. Olen ju 1.aprillist saati tööl olnud. Ilma ühegi vaba päevata ja täna on juba 23.aprill. Aga elan. See on vist peamine. Homme kell 4 p.m läheb buss. Midagi rohkemat ei oskagi praegu öelda. Saksa- Annika on mu reisikaaslane.

12. aprill 2008

Igatsus


Margit, kunagi kui Norras veel olin, kysis minult, mida igatsen Eestist. See kysimus oli voib-olla kyll soogi kohta, ma tapselt ei maleta... Aga tol korral igatsesin musta leiba ja kohupiima vist. Ei midagi uut siin maamunal. Kuid siin Austraalias on teised igatsused. Uskumatu igatsus tekib peale, kui kuulen, et Eestis on kevad. Nagin pilte Suislepast, siniliiliad juba oitsevad, muru on usna roheline. Fantast. Kevad. Ei tundunud ka uldse paha, kui kuulsin vahepeal, et Eestis on polvini lumi maas... Teile, mu sobrad ja teised Eestisviibijad tundus see tol korral kindlasti paha. Aga mina igatsen seda tunnet, et naha, kuidas kodumail aastaajad tulevad ja lahevad. Igatsen tunnet, et vahetada soojad riided ohemate vastu, igatsen soojuse tulekut ja lume minekut... Selle aastaga olen koigest sellest kuidagi ilma jaanud. Kuusemetsa lohna igatsen. Maletan veel paris hasti kui esimest paeva Sydneys olime... see lohn! Seal lohnas hoopis teisiti. Enam ma seda ei tunne. Olen harjunud. Jaab vaid loota, et Eestisse naastes tunnen samamoodi erilist lohna, lohna, millest olen eemal olnud. Oli maru tunne kui esimest palmi nagin. Ma katsusin palmipuu koort... Nuud ma vaatan ja naen, et jah... on kyll palmid. Aga enam ei teki seda vagevat tunnet.
Ja mida ma veel igatsen? Ma igatsen Norra lumiseid magesid. Ma hakkasin magesid Norras olles armastama... Nad meeldisid mulle ka enne, aga nuud, kui naen pilte magedest jookseb sudame alt varin labi... See tunne magedes olla, seal elada... Autoga soites korvad lukku lahevad... Vot selliseid tundeid ja emotsioone igatsen.
Selline on mu igatsus seekord.

6. aprill 2008

Hah

Ma toost parem edaspidi ei raagi. See muutub liiga sageli. Mingil pohjusel tehti me tomatite tiim vaiksemaks 1 inimese vorra. Minu vorra. Tana kaisin tsukiinisid pakkimas. Eile kohtasin oma ehitusemeest jalle. Utles, et ehitus polevat veel alanud, seeparast pole helistanud ja tal vaga paha tunne koige parast. Ja see jutt oli veel enne baari minekut:D Mnjah, vaatan, mis elu toob!
Eile kaisin Jacobi (rootslane) , Tsoani (korealnae) ja Kjuuiga (korelane) baaris. Korelased on aarmiselt sumpaatsed... Tosimeeli!
Ja Sebastianiga (sakslane) tollasime eile ringi ja otsisime tood, aga ei leidnud. Ta on ka aarmiselt tore, aga lahkub homme siit Bundabergist... Kurb!
Tammele tana palju onne sinna kaugele Sydneysse!

3. aprill 2008

Romaanid...

...tomatitest.
Oeh! Kell 4 hommikul aga tomateid sorteerima ja kell 14 koju. Siis moni tund arkvelolekut ja siis magama tagasi... Kell 20 algab keskmiselt mu uneaeg... Peatselt on lootust alustada juba kell 2. Kena, kena. Vahemalt ei kuluta oma teenitud raha eriti.
Kaisin tana ujumas. Motlesin, et ujusin 200m, aga selgus, et basseini pikkus on siiski 50m ning seega ujusin 400m. Pole kull palju, aga parast neid tomateid ehk andestatav.
Tana sain endale toanaabri. Onnelikuks see mind ei tee. Hommikul sisse sadades tahtis kohe akent kinni panna. No tore, tore... Toas oli vaga soe. Hea, et me erinevates vahetustes tootame. Tema koju tuleb siis lahen ma toole.
Lopetasin eile oma raamatu lugemise. Esimene raamat, mille inglise keeles olen labi lugenud! Mitte, et see oleks mingi eriti asjalik raamat olnud, aga siiski... Miskine pool armastulugu ta oli.
Paulo Coelho "Eleven minutes" laenasin Juliale. Ei tea, millal tagasi saan... Ning aega eriti lugeda ju polegi niiehknaa... Mnjah.
Aga tegelikult on koik hasti, natuke vasinud olen juba lihtsalt. Tana sain uhe palga katte ja elu on veel roomsamates varvides kui ta seda enne oli. Jargmine nadal saan uuri ka ara maksta!

2. aprill 2008

Pakime, pakime ja siis pakime veel!

Mul on too, kull mitte selle mehe kaudu, aga eelmise hosteli kaudu. Kaisin tomateid pakkimas. 9 tundi. Kell 5 hommikul alustasime... Homme alustame kell 4. Nii varakult pole ma veel elus uhtki toopaeva alustama pidanud. Aga koik on hasti vahemalt nuud! Raha on tulemas ja koik saab korda:)
Istusin selle pakkimismaja korval tana ja ootasin Kevinit jarele. Vasinud ja kuulasin muusikat. Hea oli. Seal soitis uks aarmiselt mehelik naine mingi tostukiga, ta toeliselt nautis seda. Uskumatu oli vaadata, kui pisikesest asjast voib inimene roomu tunda.
Motlesin ka sellest, et elus on palju olukordi, mida tahaks uuesti elada. Mis on olnud, aga tahaks uuesti elada. Erinevail pohjustel. Osa hetki tahaks uuesti elades ara muuta aga teistes hetkedes tahaks pidama jaada ja uuesti labi elada, koik tapselt samamoodi teha ja lihtsalt koike uuesti kogeda, sest hea oli. Lihtsalt uks motteke.
Siis kais sel ajal seal veel uks mees tood kysimas, ta meenutas mulle kedagi, kummaline oli. Homseks vist sai endale midagi.
Ennist oli palju motteid, ei tea, kuhu need kadunud on.
Heh, koikse rohkem olen suhelnud viimasel ajal Juliaga, ta on kuskil viiekumnendates vast. Itaallane vist ja elab Uus-Meremaal. Ma ei ole temast sotti saanud veel.
Ja raakisin temaga ka siis, kui istusin ja Kevinit ootasin.
Motlesin.

31. märts 2008

Alone in the middle of the nowhere!

Jah, Tamm ja Annika on nuud Sydneys ja ilmselt saavad seal toole. Mina olen hetkel veel Bundabergis, rahakotis umbes 30 taala... pangakaardil 6 krooni ja ei tea, kas olen teinud just oma elu parima tehingu voi viimase lootuse metsa keeranud. Kohtasin mina siis uhte meest teel jargmisesse hotelli. Tegime olled ja ta pakkus mulle tood. Koik kolas liiga hasti, et tosi olla... Ja motlesin, et ega ta mulle uuesti jargmisel paeval enam helistama ei hakka. (ta lubas helistada), aga helistas! Kysis, kas olen endiselt huvitatud ja et helistab uuesti siis esmaspaeva hommikul. Seetottu pidin ara utlema oma toost farmis. Endal raha pole... Aga tuup magas sisse ja lubas paeva jooksul helistada uuesti. Olen ma nuud jamas voi puhtas onnes. Ma ei tea endiselt. Narvipinge ja meeleheide valitsevad mu ule. Ma toesti ei tea, mida teha... ja mida loota. Tegelikult ainult loota ongi veel jaanud.
Kui viimased 30 taala on otsas siis ilmselt minust niipea midagi kuulda pole!
Triin... lootmas ja ootamas

23. märts 2008

Tomatid

Esimene tomatikorjamine oli hoopis tana, laupaeval. Tousime siis kell 5, et 5.30 valmis olla. Ei kujutanud ettegi, milline see tomatipold valja voiks naha... Ullatus oli suur. Kujuta ette endale nuud uhte aaretult suurt kasvuhoonet. Aarmiselt suurt... ja vota kile/klaasseinad ara ja ongi tomatipold. Tomatid, mida korjasime ei olnud muidugi ilusad punased. Eii. Ilusad tomatid pidime maha viskama, sest need olid ulekupsed ja pehmed. Nii ma siis korjasin 15 ambrit rohelisi tomateid. Ma tegelikult ka ei osanud oodata, et selliseid tomateid korjatakse... Vahepeal sadas natuke vihma ja paris talutav oli. Selg on natuke haige, aga elus ja terve olen!
Tamm ja Annika tahavad tagasi linna minna (Sydneysse), ma vist lahen vaatan pohja poole, kui olen natuke raha kogunud. Ja kunagi hiljem tagasi Sydneysse.
Eile nagin oma esimest kanguru (zoos) ja uhte emu. Loomaaiad ei ole ikka minu kohad. Loomi on tore kull naha, aga alati kui ma neid seal vaatan on mul neist kahju... Ebaoiglane, et nad puuris peavad passima (araleierdatud jutt muidugi). Kuigi loomaaialoomadele vist isegi meeldib, kui neid vaatamas kaiakse? Ma vahemalt loodan, et neile meeldib.
Ilmad on muidu endiselt soojad (eile oli ikka liiga soe)...

21. märts 2008

Koik backpackerid leiavad tee... Bundabergi!

Jah, nii see ongi, ka meie- Tamm, Annika ja mina, oleme siia joudnud. Valisime vist koige niruma hosteli valja, aga seda seetottu, et sealt lubati koige kiiremini tood ja tood on meil vaga vaja. Rahakotis haigutab tuhjus...
Austraalia on siiani jatnud mulje, et see on Ameerika ja Euroopa segu... Inimesed soovad vaid friikartuleid, aga soidavad Euroopas tuntud autodega, sobralikumad on nad kui Eestis. Kummaline on siin. Pariselt kah. Sydney oli veel, mis ta oli, aga Brisbane oli paris vastumeelt koht mulle.
Aga, milline on Bundaberg? Kujuta ette endale nuud uhte vanemat Ameerika filmi, sellist, kus keegi pogeneb kuskile ja siis peatub teeaarsetes vaikestes asulates. Kus koik tunnevad koiki, inimestel on veider aktsient ja ohtuti kohalikus kohvikus raagitakse, et linnas on uued inimesed... vot selline see koht ongi. Ilmselt magitakse siin ka bingot. Siin lendavad ka SUUUURE varese suurused nahkhiired ringi ja tanaval on igasugu suured putukad. Tundub, et tegemist on vaikse kulakesega? Aga nii see tegelikkuses pole. Eestimoistes on paris suur linn. 58000 inimest oeldi siin elavat, aga aarmiselt vaikse mulje jatab.
Norra pilte vaadates tuleb endiselt igatsus peale, eks nais, kuhu see igatsus mind uks paev juhtida voib.

Puhapaeval siis ilmselt tomateid korjama!
Triin, 20.marts, Bundabergis

13. märts 2008

Kohal!

Sydneysse joudsin. Esmaspaeval. Reis kulges kenasti, oo Londonis oli kummaline, kaisime kuskil mustade pubis, aga mulle meeldis. Teistele mitte vist.
Elame hostelis. Suht Sydney kesklinnas, oleme sebinud endale juba Uus-Meremaalase, kes paistab meiega kokku kolivat. Nimi on David. Aitas meil tana elukohta otsida ja ma leidsin talle tana too. Kui ta seda nuud ara ei kakerda:D
Linn on aarmiselt ilus. Ei usugi, et kuskil suures linnas elaks, loodust ja eramaju on tohutult. Ma ei teagi, kuidas seda nuud oelda, aga litse voi neid prostituute on ka palju. Meie tanavas on neid kah... Tammeke pakkus Annika suitse neile siin uks ohtu:D Ja gay baaris kaisid nad kah. Ma tollasin Davidiga sel ajal. David ei usugi, et ma Annika ja Tammega sober olen ja et meil plaanis elada siin on... Ta arvab vist, et ma varsti putku panen. Eks naha ole!
Kaisime Vaikses ookeanis ujumas, mis pole uldsegi mitte nii vaikne. Uued paevitused on ujumiseks taiesti mottetud, lained loovad nad kohe seljast minema. Hahaha.... Ilmad on ilusad. Loodust on palju. Tana nagin eestlasele kummalist pilti... Tavaliselt lendavad meil varesed vms linnud parvedena pea kohal. Koik on vast nainud musti linde pea kohal koledat larmi tegemas... Aga tana ei olnud larm nii kole ja polnud nad varesed kah. Nahkhiired olid hoopis ja prussakad on siin taiesti tavalised koduloomad...
Umbernurga pood on ka tore. Selline pisike pood, koik muugil ja netipunkt ka veel lisaks ja muujad on vist muumaalased voi sellised tommud ja aktsendiga inglise keelt raagivad. Olen kaks korda juba odavamat hinda saanud:D Naeratavad, kysivad natuke vahem raha ja teevad silma. Uks andis veel vaikse sokolaadi ka kaasa.
Plaanitav elukoht saab olema rannarajoonis, toeliselt kena vaade oli uhel kohal ja aarmiselt soodne. Tood pole veel vaga otsima hakanud, aga lootust on see ikka leida endale.
Olen nuudseks vist piisvalt kiidulaulu laulnud, et lopetan siis. Rahul olen hetkel!

Triin, Sydneys 21.22