8. veebruar 2009

Raporteerin

Ei, ma ei tea, kas meil siin on metsatulekahjud, ja uleujutustest ei tea ka ma midagi... Lehte mul ei kai ja telekat pole. Kodus uritan taas maailmaasjadega kursis enda hoidma hakata. Majanduskriis on vist.
Aga igatahes. Leidsin too endale nuud. Koike raha lennupiletiks ma enam sellega kokku ei saa ilmselt, aga vahemalt osa. Ema lubas aidata. Toostid perekonna terviseks... :)
Teate, elu on ilus! Hommikul teen hommikujooksu mooda ookeanikallast, liiv laulmas talla all... Hommikul kell 7 randa minnes motled ikka, et kes seal ikka nii vaga on... Aga seal on palju-palju inimesi, tervisejooksjad, kondijad, jalutajad, moni alustab suht varakult ka paikese votmisega, kalurid, vetelpaaste alustab tood... Paike suht madalal alles ja lained meeletud. Hommikul on raske tousta, aga kui juba toast valja saan on parem ja niikui jalad liiva puutuvad on naeratus naol!
Parast toopaeva bodyboard ja seekord bodyboardima siis. Fantast. Kui laine ikka katte onnestub saada on kiirus meeletu ja tunne vagev! Seda koike on voimatu sonadesse panna... Vesi on soe nagu vannis... Voi noh:D 25-26 kraadi. See on soe, sest ohk on ju ka meeletult soe... Polvist saati vees ja laine tuleb ja loob pikali... Ageee!
Tana olime Lassanaga bodyboardimas ja olime vaga-vaga madalas vees, kondisime nagu muuseas ja nagime kyll, et laine tuli... jargmine hetk olime molemad kohuli vees ja naersime. Ei suutnud uskuda, et see "janes" meid jalust niitis.
Vees olles, ilma bodyboardita, on tunne, et keha on kummist. Kull loob laine kohuga vastu pohja, kull polvedega, kull selg paindub u kujuliseks... MEELETU. Saite vist aru juba... Ja siis saab kell pool seitse ohtul, rannavalve teatab valjuhaaldist, et tanaseks on rand suletud ja hommikul pool kaheksa uuesti avatud...

Aa ja mu kodu on rannaliivast, mis mind naeratama paneb, 2 minuti kaugusel.
Vot see on elu!
Tervitan teid kallid sobrad ja kuu aja parast juba naeme!