Viimane, 5. vaba päev. Kell on 9.10 ja ei ole nii, et ma oleksin 10 minutit tagasi tõusnud. Ei ole. Restless Triin on kella vaadanud juba 6.44 alates, ei maga ise ega lase teistel magada, viimased ööd lihtsalt ei saa magada. Keeran küljelt küljele ja siplen ja palav on ja nii tunde... Nii ma siis otsustasin pool üheksa, et aitab küll, tsillin internetis. Mõnuga, teised magavad alles, päev
polekski nagu alanud veel. Käisin söök
las, tegin endale juustusaia hapukurgiga ja tass kohvi. Jah, ma olen kohvi jooma hakanud, sest ei saa end hommikuti käima enam kuidagi.Nädal aega vabu päevi on liiga kiiresti läinud. Nagu eelmises postis kirjutasin juba siis võitsime tänavu Eurovisiooni ja esimene vaba päev kulus eurovisiooni võidu üle rõõmustamisele ja riigi aastapäeva tähistamisele, teine vaba päev oli esimene vaba päev, kus polnud mitte midagi planeeritud, kus me siis Tammega koristasime Monte Carlo ja Las Vegase ära (need on nimed meie ühikataolistele kodudele), päevitasime, mulistasime välibasseinis... kolmandal vabal päeval käisin Henninguga tema kodulinnas Moldes, ilmaga vedas meeletult, linn oli ilus. Käisime ühes kirikus, kus oli väga entusiastlik dekaan. Rääkis, et kirik on 2 korda maha põlenud, üks kord sõdurite pärast, kes kuningriigi aastapäeval lasid püssidest aupauke ja juhtus õnnetus ning need kirikut tabasid või midagi sellist, säilis vaid rist ja üks väike paadi konstruktsioon, teist korda... oli see vist 2.maailmasõja käigus kui see juhtus (terve linn oli maatasa tookord) ja taaskord säilusid rist ja paat, mis on ka praeguses kirikus. Kui see dekaan rääkis mõnest aastaarvust siis ta rääkis umbes nii: "See maal on aastast 1887... 1887, 1887!!!" iga kord kui numbrit kordas kõlas see nii, et kas sa kujutad ette seda numbrit, kas sa kujutad ette ainult?? See oli ülimalt naljakas ja siiamaani naerame selle üle... Aga äge oli. Meile tehti ring tervele kirikule peale, räägiti orelist, maalidest ja viidi ka allakorrusele vabaaja ruumidesse. Uus, ilus ja puhas kirik oli. Suures entusiasmis ja seletamishoos ei saanud ma ühtki fotot kahjuks...
Seejärel käisime tõime Henningu kodust tema kraami, mille pärast Moldesse üldse läksimegi ja hakkasime koju sõitma tagasi, taas 2 praami, meeletult mägiteid, 2 tundi ja kodus olimegi. Teepeal nägime veel liiklusõnnetust, kus auto oli üle katuse käinud ja üle teeperve põõsastes lõpetanud, mis reisijatest sai, ei tea...
Eilsel vabal päeval tõusin ma taas vara. Suhteliselt vara vaba päeva kohta, pool kümme, sõime lõunat ja läksime mäe otsa, kose taha, kus olin korra ka enne käinud. Seekord läksime kuuekesi, kuue eestlasena. Mägi tahtis ära tappa jälle. Nagu alati aga kui seal käidud saab siis on alati nii hea tunne. Ning nüüd, siin ma siis istun, juustusai kõhus, kohv lõpetatud, kell vahepeal 9.23 saanud ning ei tea, mida teha oma viimase vaba päevaga...
Homme alustan tööd spas, loodan, et saan hakkama...
