Jah, nii see ongi, ka meie- Tamm, Annika ja mina, oleme siia joudnud. Valisime vist koige niruma hosteli valja, aga seda seetottu, et sealt lubati koige kiiremini tood ja tood on meil vaga vaja. Rahakotis haigutab tuhjus...
Austraalia on siiani jatnud mulje, et see on Ameerika ja Euroopa segu... Inimesed soovad vaid friikartuleid, aga soidavad Euroopas tuntud autodega, sobralikumad on nad kui Eestis. Kummaline on siin. Pariselt kah. Sydney oli veel, mis ta oli, aga Brisbane oli paris vastumeelt koht mulle.
Aga, milline on Bundaberg? Kujuta ette endale nuud uhte vanemat Ameerika filmi, sellist, kus keegi pogeneb kuskile ja siis peatub teeaarsetes vaikestes asulates. Kus koik tunnevad koiki, inimestel on veider aktsient ja ohtuti kohalikus kohvikus raagitakse, et linnas on uued inimesed... vot selline see koht ongi. Ilmselt magitakse siin ka bingot. Siin lendavad ka SUUUURE varese suurused nahkhiired ringi ja tanaval on igasugu suured putukad. Tundub, et tegemist on vaikse kulakesega? Aga nii see tegelikkuses pole. Eestimoistes on paris suur linn. 58000 inimest oeldi siin elavat, aga aarmiselt vaikse mulje jatab.
Norra pilte vaadates tuleb endiselt igatsus peale, eks nais, kuhu see igatsus mind uks paev juhtida voib.
Puhapaeval siis ilmselt tomateid korjama!
Triin, 20.marts, Bundabergis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar