6. jaanuar 2010

Limas

Olen kohal lopuks. Kolumbias lennujaamas magades aratati mind mingi hetk ules ja oeldi, et ma peaks olema seal. Kummagi keeltest me rohkem aru ei saanud, kui et seal ma olema ie oleks pidanud. Igatahes uks poiss siis oskas piisavalt palju inglise keelt, et mu mured said lahendatud. Ma lihtsalt ajasin toolised segadusse, sest laksin edasi hilisema lennuga- tahtsin hommikul Limasse jouda, mitte oosel. Igatahes istusin seal siis 2 meesterahvaga, kes laksin Nicauraguasse (mul pole orna aimugi, kuidas seda kirjutatakse).
Limasse joudsin enne pagasit, kui olin juba migratsioonist labi tulnud ja oma pickup ootasin ja kedagi ei tulnud kuulsin uhe meest minu nime hoikamas lennujaamas. Ja oligi. Mu kott joudis koigest 30 minutit parast mind :)
Lima transport on midagi ylemoistuse... selle asemel, et suunda naidata lastakse signaali ja teel on tapselt nii palju ridu kui mitu rida autosid parasjagu teepeale mahub...
Vasinud olen meeletult. Aga hosteli manager voi keegi raakis, et organiseerib rahva mereande sooma poole tunni parast. Sinna ma lahen.

Im here finally. In Colombia while i was sleeping they woke me up and told me that im not supposed to be there. My spanish is zero and that was all that i understand. Luckily there was a guy who spoke english a little bit and my problem was solved. I just messed things up cause i took the late flight to get to lima in the morning not night.
I got to Lima before my luggage did. I got it about 30 minutes after arriving...
Pickup that i orderd from the hostel wasnt there i asked help from the informationtable.
Traffic in Lima is unbelieveble. Instead of showing the turning light they beep their horns and turn. And there are as many driving paths as many cars fits on the road at that moment.
We will go to eat seafood now.

Kommentaare ei ole: