Arequipa

Sucrest sain lopuks minema. No ei tahtnud ara minna nende inglaste juurest. Lopuks ostsin siiski bussipileti ja lahkusin. Paeval, mil lahkusn olid poisid ratastega soitmas kuskil... terve paeva tatsasin ringi ja olin internetis ja lugesin raamatut... meel kiskus moruks. Kui kell sai 5 ohtul kirjutasin kirja poistele, votsin koti ja tulin hostelist valja... Sain minuti kondida kui nagin teisel pool teed Matti, ta utles head aega (ta tuli hostelisse tagasi, teised poisid jaid linna peale kondama). Kui Matile selja keerasin ja bussijaama poole edasi kondisin, hakkasid pisarad jooksma... Nutsin nagu vaike laps... nutsin terve linnast valjasoidu aja. Mina ei tea, mida nad minuga tegid, et ma ei tahtnud nende juurest ara minna. Samas oli meeletu kergendus. See oli mu reisi koige raskem paev seni... paev, mil Limasse joudsin, mu kott ara kaotati, takso pick-upi ei tulnud, ei olnud uldse raske voi kurb voi hirmutav selle paevaga vorreldes. Igatahes. Joudsin La Pazi, kus sadas jalle, ootasin bussi 2 tundi. Bussijaamas hakkas Argentiina hipi minuga raakima, soovis mulle hispaania keelt opetada. Tuli buss Copacabanasse.
Buss oli vaiksemat sorti... voiks oelda vaike. Kotid pakiti bussi katusele, kaeti kilega ja tommati kumminooridega kinni. Soit algas. Soit oli umbes 4,5 h pikk. Uletasime... oletan, et Titicaca voi siis mone joeotsa, mis voolas Titicacasse. Bussist kasutati meid valja, meie laksime uhe paadi peale ja buss laks parve peale. See oli ikka paras mustika.... Joudsin Copacabanasse. Vaike kulake- linnake, turiste, hostele ja restorane tais pikitud. Valisin hosteli, soin kala lounasoogiks, kondisin linnas ringi. Vahepeal nagin jalle oma hipit, kiitis mu silmi... Tanaval kutsus uks mees oma restorani sooma. Broneerisin endale Paikese saare ja ujuva saare kulastuse ning ostsin pileti Arequipasse. Kaisin uhes turistipoes ehteid vaatamas, seal oli parim muua. Ta lihtsalt istus poe trepil ja ajas oma sobraga juttu ja ei teinud minust valjagi, kui sober ara laks tuli ja kysis, kust parit olen ja oli niisama tore... Ma veetsin selles pisikeses poes kuskil pool tundi ma usun...
Ohtul laksin veel jalutama ja siis see sama mees, kes ennegi inimesi restorani kutsus, kutsus mind uuesti ja hakkas niisama juttu ajama. Igatahes nii oligi, et istusime restoranis, tema kutsus vahepeal inimesi sooma ja ajasime niisama juttu... seejarel laksin internetti korra ja siis hakkasin hosteli poole minema, too poeomanik tundis mu ara, teretas, kondisin edasi ja siis tuli mu hipi vastu mulle, tahtis mulle hipaania keelt opetada ja soovis head ood... laksin magama.
Hommikul laksin paadiga Paikese saarele. Kulm oli! Vihma sadas vahepeal... saarele joudes oli paike valjas ja ilm oli soe. Kondisin saare pohja tipust lounasse koos kahe brasiillase ja lopus uhe jaapani tudrukuga... Soitsime paadiga ujuvale saarele, mis oli kohutav pettumus- see oli ehitatud lihtsalt turistide jaoks. Ma ei lainud paadist valjagi. Peruu poole peal oleks nad korralikud olnud ilmselt... Joudsin tagasi Copacabanasse ja laksin sooma veel enne Arequipa bussi. Tolle mehe (Briani) restorani, kes sooma kutsus koguaeg. Ajasin temaga juttu jalle kui tuli indiaani naine, kes mulle Paikese saare pileti muus, ja utles, et Boliivias on bussijuhtidel streik ja kui tahan Arequipasse (Peruusse) minna tana ohtul siis inimesed lahevad just praegusel hetkel paadi peale, et piirilinna paadiga soita. Brian andis mulle mu tomatisupi plastikkarbiga kaasa, saatis mu sadamasse ara, sest polnud midagi sellist seal kulas varem nainud! Igatahes, tuubiti meid paati- see paat oli ikka paris tais ja soit vois alata. Parast tundi rahulikku loksumist, joudsimegi piirilinna, kus polnud korralikku sadamat ja paat otsis tukk aega maabumiskohta! Leidis, tulime koik paadist maha ja laksime templeid passi saama. Kuna piiripunktil oli toopaev labi, kysisid nad meilt koigilt natuke raha uletundide eest:D Haahaa. Nad olid roomsad seal, voiks oelda. Saime templid, istusime bussi, et Punosse soita- bussis oeldi, et Cusco buss ootab aga Arequipa buss ei oota Punos- st et pidin oo Punos veetma. Joudsin Punosse, tuli jooksuga uks tadi ja kysis, kes Arequipasse laheb, mina tostsin kae pysti, ta kutsus mind kiiresti endaga kaasa, sain pileti ja istusin bussi ja lahkusin Arequipa poole.
Bussis istus mu korvale kohalik mees, kelle nime ma ei maleta enam. Meie vestlus oli umbes selline: Ma: Mis tund on? (Tolge, palju kell on?) Ta: kymma, kymme (22.22), Ta: Mis su nimi on, kust parit oled? Ma: Eestist, Triin Ta: Kuhu lahed? Ma: Arequipa. Ta: Colca kanjon? Ma: no. Ta: Arqquipa on vaga ilus linn. Ma: mhmh, jah. Ta: Colca kanjon? Ma: No. Mu (patsiutasin jalgadele) mitte head. Ta: miks? Kulm? Ma: no. Palju: Tegin sormedega kondimise liigutust. Ta: aa...
Noh, saite aru, milline me vestlus oli. Igatahes ma jain magama ja ta aratas mu umbes 6h parast kui olin Arequipas. Kell oli vist umbes 5 hommikul, bussist tulid valja ka 2 poissi, kelle kaest otsustasin kysida, kus nad oobivad, nad ei teadnud ja siis votsime takso koos hostelisse. Nad olid parit Luksenburgist. Hasti sobralikud. Votsime koos toa, kaisime hommikul vanas kloostris ja internetis ja soomas. Nad laskid Colca kanjonisse. Ka mina otsusasin siiski endale pileti Colca kanjonisse osta. Sinna ma kolmeks paevaks kadusingi.
Colca kanjonis nagin kondoreid. Matk algas alla mage minekuga, oli hea, nii kui ules mage sammu tegema pidin olin kutupiilu kohe valmis. Meie grupis olid Toby- UK, Colid- USA ja Daniel- USA. Esimene oo hostelis oli ok, arkasime kell 7 vist, hommikusook, 3 tundi kondimist jalle- osa oli ulesmage, pidin otsad andma jalle, joudsime oaasi, kus oli bassein. MONUS. Veetsime paeva seal, mangisime kaarte, soime, ajasime juttu- sinna hostelisse tuli paris palju inimesi, hommikul kell 5 oli aratus ja hakkasime ules kondima! 3 h ulesmage, 1100 m tousu... Ma kartsin, et see on meeletult raske. Meile pakuti ka muulade rentimise voimalust. Tehke oma pakkumised nuud, kas votsin muula? Ei. Kondisin ise. Soin kupsiseid ja kondisin... kokku laks aega 2h 50min. Olin megarahul kui ules joudsin! Teepeal tuli veel paar kohalikku vabade muuladega, et senjorita- vamos mjuul? Aga utlesin ei!
Parast seda oli hommikusook, bussisoit, kuumaveebasseinid, lounasook, bussisoit, Arequipa ja hostel. Homme vaatan, kas hakkan Trujillo poole soitma- et randa minna voi juhtub see ulehomme!

Sucres endiselt

Ma lahkun tana Sucrest. La Pazi ja loodan, et ma ei pea La Pazi kauemaks kui moneks tunniks jaama. Tahan minna Copacabani (ei ole oigekirjas kindel), et Titicaca jarve ja selle ujuvaid saari vaatama minna.
Sucre on ilus linnake, aga ma pole mitte midagi kasulikku teinud siin! Masendav, voiks oelda... Poisid on pidutsenud mitu paeva ja praegu on magiratastega soitmas. Ma otsustasin mitte minna, sest ei tahtnud, et nad jalle minu jarele ootama peaksid- juhul kui osutun norgas fuusilises vormis olema, mida ma ilmselt nendega vorreldes olen.
Agnes, keda kohtasin Limas, jouab tana Sucresse, mul on nii kahju, et ma sellest tana hommikul alles teada sain ja temaga kohtumist kokku leppida ei saanud. Oleks tore olnud naha kedagi "kaugest minevikust"... Praegusel hetkel just nii see tundub, et aeg Limas oli ammu aega tagasi.
Ootan juba Peruusse ja rannikule tagasi joudmist. See sisemaal loksus olemine ei moju hasti mulle (kuigi maed on olnud superluks ilusad, voib- olla ongi minu jaoks paar nadalat sisemaal olemist kull?
Igatahes tsau-pakaa ja varst tulengi juba koju!:)


I will leave Sucre tonight and go to La Paz. I hope that I dont need to stay there more than few hours- i want to go to Copacabana to see Lake Titicaca and its floating islands.
Sucre is nice town but i havent done anything good here! Depressing, could say. Boys have been partying many days and at the moment they are riding mountain bikes. I decided not to go because i didnt want them to wait for me again- in case im not fit enough... And probably im not fit enough compears to them.
Agnes who i met in Lima will come to Sucre tonight. Im so sad that i heard about this just today and i cant meet her. It would have been so nice to see someone from the "far past"... yes, at the moment the time in Lima was a long long time ago.
I already wait to get back to Peru and coast! Being stuck inlands is not good for me (but i loved the mountains)... Maybe couple of weeks inlands is enough for me?
Anyway, ciao. Soon i will be at home!:)

Sucre, Bolivia

Oehh! Ligi 2 nadalat pole siia midagi kirjutanud ja niiiiii palju on juhtunud! Nii palju olen teinud!
Igatahes. Iguazust laksime poistega edasi Saltasse. 23 tundi bussisoitu polnud uldse nii hirmus kui see esmapilgul tunduda voib. Buss oli mugav, suua sai ka natuke... Suured nahkistmed olid bussis. Tekk oli ka!
Saltas olime 2 ood, pidasime pannkoogipaeva (teil oli kodus vastlapaev siis), ma kupsetasin hunniku pannkooke, broneerisime endale tuuri Argentiina- Boliivia piirini- ma praegu ei maleta enam koha nime, kus tuur loppes... Aga tuur ise oli auto koos juhiga labi magidzungli, nagime enne inkasid olnud inimeste kulavaremeid, 7 varvi mage ja lihtsalt meeeeletult palju ilusaid vaateid, vaga suuuuri kaktuseid... Vaga seff oli. Sealt linnast laksime edasi Boliiviasse. Piiripunktis oli ebameeldiv intsident (ma nuud ei tea, kas see on oigesti kirjutatud?). Igatahes. Laksime piiriputkasse sisse koos oma suurte kottidega ja seal oli veel umbes 20 inimest, oma kottidega ringi sebimas. See oli toeline putka, vaike, suur kott seljas, raske, palav... Mingi hetk tundsin, kuidas pilt hakkas eest ara kaduma.... Poisid votsid passi enda katte ja kaskisid mul valja minna. Hea oli, et nad seal olid. Muidu oleksin ma lihtsalt kokku vajunud keset seda massi. Mingi hetk ma pidin siiski sisse tagasi minema ja oma nagu naitama. Templid passis, kondisime ule piiri. Poisid vaatasid poodides ringi ja mul oli endiselt paha... ma vajasin suua. Mul hakkas uuesti nii paha, et Richard vottis mu suure seljakoti enda kanda ja me suundusime restorani. Parast sooki hakkas hea ja reis vois jatkuda.
Reis jatkus rongikogemusega. Soit oli vist umbes 3 tundi pikk ja Tupizasse. Rongis oli PALAV! Aga ennast eriti palju mitte liigutades elasin soidu ule. Kui rong kulades peatus siis kohalikud viskasid veepomme rongi pihta ja rongiakendest rongi sisse, mis oli naljakas:)
Tupiza oli armas linn, meil oli ilus hostel, oobisime seal 2 ood. Broneerisime jargmise tuuri Uyunisse. 5 paeva dziibiga ule magede. Esimesel paeval ma sattisin end kohe autosse istudes magama, sest raske oo oli- ei maganud eriti hasti, autos magamisest aga ei tulnud midagi valja, sest olles 30 minutit soitnud, palusime autojuhilt juba peatuseid, et pilte teha. HAMMASTAVAD vaated. Niii korged maed, uskumatud teed... See oli meeletult ilus. Esimene oo oli pisikeses kulas magedes, elektrit oli umbes kella 9ni ohtul. Jargmisel paeval ujusime kuumavee basseinis, nagime veel meeletult ilusaid magesid ja vaateid ning oobisime jargmises kulas. Keset loputut tuhjust ja meeletult tugevaid tuuli oli paar maja pusti, kus sai magada. Hostel oli ullatavalt kena. Suured voodid, kauaks elektrit jatkus, ei tea, jaime enne magama jalle. Hommikul arkasime 2.30, et vulkaani otsa ronida. See oli juba omaette seiklus! Hommikul argates oli rinnus kerge valu... tundsin ka natuke palavikku, aga ei saanud ju ometi enne alla anda kui olin proovinud seda vulkaani ronida... Siiski juba esimese 10 minuti jooksul olin ma labi omadega, tahtsin juba alla anda, poisid votsid mu seljakoti (vee ja kaameraga) enda kanda ja ei lubanud veel alla anda, sest valjas oli kulm ja pime. Ronisin edasi, kaed laksid paiste, varbad kulmetasid, sain lisasokid jalga, tahtsin alla anda. Anti peotais kokalehti lutsutatada, ei tohi alla anda. Ronisime edasi. Paike tousis, valjas laks soojemaks, aga kaed ja varbad olid endiselt kulmad. Ronisime edasi, hakkasin maha jaama, mind oodati jarele, sain jargmise suutaie koka lehti. Ronisin edasi ja hakkasin jarjest rohkem maha jaama kuni hetkeni, mil nagin poisse veepudeliga viibutamas ja edasi kondimas. Viskasin pikali- nii vasinud olin. Ma arvan, et jain moneks minutiks magama. (Vaated olid imeilusad jalle muidugi, helehelesinine laguun mu ees laiumas ja soe paike mu vasinud keha soojendamas). Tousin ules ja poisse oli naha vaid moned korrad, nagin, et nad joudsid juba enam-vahem ules. (5300 m peal olime veel koos ja siis hakkasin maha jaama), ma laksin ikka edasi kuni hetkeni, mil ma ei teadnud enam, kas minna vasakule voi paremale. Laksin vasakule. Muudkui edasi ja edasi. Iga 10 sammu jarel puhates. Kuni hetkeni, kui ei saanud enam edasi minna... kivid liikusid mu jalge all, suured kivid mu peal kohal korgumas... Kuna vaiksed kivid vajusid pidevalt jalge alt ara, kartsin ka, et suured kivid voivad liikuma hakata. Tekkis hirm. Ma ei teadnud enam, kuhu minna, kuidas ules saada, voi kuidas alla saada. Meeletu vasimus. Nagin enne 2 inimest alla minemas meie raja korval. Motlesin vaid, et uritan nende raja poole hoida, et kui ma enem ei oska mitte midagi omadega peale hakata siis olen vahemalt kohas, kus mind on voimalik leida... Kuidagi onnestus mul saada nende eelmiste ronijate laskumisrajale. Seal hakkas mul natuke juba parem. See oli pehme rada ja lihtsalt vajusin alla poole pidevalt. Iga samm, mis tegin vajus pikemaks ja see ei olnud nii raske enam. Kuid siiski ma kartsin, sest ei teadnud, kas niiviiisi alla minnes voib tekkida ehk kivilaviin... Ja suuri kive mu seljataga jagus. Kartsin. Laksin edasi, vasisin ja kukkusin, laksin edasi. Hakkasin hoidma vasakusse raja aarde, sest seal tundus parem... Laksin edasi... mingi hetk vaatasin tagasi ja nagin 4 inimest laskumas... Poisid ja giid olid mu seljataga. See oli kergendus!!! Ma olin juba enne moelnud, kuidas uritan leida mingid suvalised inimesed alla joudes, et selgitada, mis minuga juhtus, kuidas ma ara eksisin... oijah. Ja kui poisse ja giidi nagin siis sain aru kui vaga ma tegelikult endast valja laksin (muidugi lisaks veel pettumus, et ma vulkaani tippu ei joudnudki)... Kondisime siis alla dziibi juurde, olime vasinud-vasinud-vasinud, keegi ei joudnud end enam oieti liigutada... Ja soitsime tagasi majja, kus soime lounat. Matt ja Richard kaisid tipus ara, Tom vasis ka enne loppu ara... Mina joudsin vast kuskile 5400-5500 m peale omadega. Pole hullu. Norras olin samas konditsioonis 700 m peal- vasinud ja hingetu...
Soitsime edasi, kulastasime geisreid, mis keesid tais sulfranit (vist oli see sona). Need geisrid lohnasid pahasti ja olid vaga murgised. Aga koik nagi endiselt imeilus valja! Maed olid tuhjad, koik nagi valja nagu kuumaastik, sest me olime korgel ja taimi ja loomi seal lihtsalt ei olnud, vahel nagime monda kitsetaolist looma ja monda uksikut rohututti. Selle oo veetsime punase laguuni korval. Taaskord suured voodid- uni oli seekord imehea... Mis kell elekter ara laks ja kas uldse laks- ei tea. Jargmisel paeval nagime roosasid flamingosid, veel laguune ja hakkasime joudma soolavaljade juurde. Oobisime hostelis, mis oli tehtud soolast, meil oli vaike pidu, mis loppes vaga varakult, elekter voeti ara umbes 11 ohtul, magama saime umbes 12. Vahemalt mina. Jargmisel paeval olime koik vaga vasinud, kulastasime soolajarve, tegime kohustuslikke turistipilte, ostsime alpakariideid, soime louna ja joudsime Uyunisse- linna, mis oli vaga depressiivse valimusega. Soime voileivad ja mina jain juba vist umbes kell 8 ohtul magama. Magasin hommikuni. Hommikul kaisime hommikusooki soomas ja kuulsime, kuidas korvallauas raagititi, et oosel sadanud vihma tottu polegi voimalik enam soolaajarve vaatama minna... Edasi istusime bussi, millega soitsime umbes 10 tundi ja joudsime Sucresse. Siin on tore ja ilus. Korgust on alla 3000m ja paike paistab, monus! Mis edasi saab ei tea, poistega enam edasi olla ma ei saa, sest nad on 3 poissmeest ja uksik tudruk nendega kaasas tilpnemas koguaeg pole just koige parem asjade lahendus. Plaan on Peruu poole liikuma hakata vaikselt, kuidas ja millal tapselt, ei tea.


2 weeks i havent written anything here. So much has happen so much i have done.... Anyway. From Iguazu we went to Salta with boys. 23 hours busride wasnt as bad as it sounded... Big leather seats and nice views. And even some food was served.
We staied in Salta for 2 nights, celebrated pancake day, booked a tour to the town on the border of Bolivia and Argentina. On the way there we saw 7 color mountain, big cactuses, amazing views and mountain jungle. All that was really beautiful! From that town we took a bus to Bolivia.
On the border i almost fainted... The room for visas and passport checks was so small, it was filled with many backpackers and their backpacks and there was no air. So, while standing there, waiting for my stamp i really felt that i was going to collapse. Boys took my passport and told me to go and wait outside... It was a relief. I still had to go in once and show my face. When we got the stamps we walked over the border. Over the border was a town and lots of shops, boys were looking around in the shops and i still felt sick... I needed some food, my backpack felt the heaviest thing in the world... then Richard took my backpack and we went to have some food. After that i was fine.
From there we took a train to Tupiza. It was funny because when the train stopped in towns and villages people threw waterbombs into the train... hehee
Tupiza was nice small town, we staied there for 2 nights and booked a tour to Uyuni. 5 days jeep ride over the mountains. We saw so much. Mountains, mountains, mountains, lagoons, pink flamingos, salt lakes, vulcanos, geisers... It was AMAZING!
We also climbed a vulcano. This was... hard and something that i didnt believe to happen to me. We woke up at 2.30 am. I wanted to give up right in the beginning because i woke up with a pain in my chest... But i didnt give up... couldnt give up without trying! So we started to climb, i felt cold, got extra socks, mouthful of coca leafs and kept on going. I rested a lot. I started to stay behind because i was weak compears to the boys and guide. On 5300m we were still together. Anyway. I was left behind, saw boys climbing over the edge... and then i had to choose to go to right or left and i went left. Bad choice. I got lost! The rocks were moving under my feet, big rocks were just scary in front of me. I thought that if small ones are moving then maybe the big ones could start to move too... and roll over me. I was really scared. Tears were close. Luckyly i had seen 2 other hikers going down before. I decided to get as close as possible to their track because if something happened to me i would have been possible to see from there. I started to go down... i fell over, i was still scared but i kept on going. Was thinking how i was going to find some people and explain what had happen to me... and then i looked back. Saw 4 people coming towards me. It was them. Boys and guide...
Then i understood how upset i got about everything that had happened to me... I was sad and moody. Matt and Richard made it to the top (over 5900m), Thom got tired about 100 m before... I got up until 5400-5500m.
Our trip finished in Uyuni which is really depressing-looking small town. We spent a night there and bought bus tickets to Sucre. When we had a breakfast we heard from the table next to us that its not possible to visit salt lake anymore because it had been raining too hard. How lucky we were to see it?
Sucre is nice, it locates at less than 3000m and sun is shining. Whats going to happen next i dont know... I cant stay with boys any longer becuase they are 3 single guys and a girl stalking them all the time is not a good solution... I start to head to Peru, how and when, i dont know!

Iguazu

Uruguay on uhel pool nuud! Kaisime Sallyga ilma elektrita kalurikulas ja age oli! Sinna soitsime labi paduvihma autokastis! Me olime labimarjad, ma motlen LABIMARJAD kui kohale joudsime, tuba oli vaike ja niiske ja siis oli kull selline tunne, et tuleks koju ara... Igatahes. Jain ohtul kell 8 vist juba magama, vahepeal ules argates, magasin hommikuni ja siis oli ilm juba ideaalne! Kaisin rannas, hiljem Sallyga majakas, nagime merilovisid ja soime kalaburgerit (parim kalaburger, mida elus saanud olen!!) ning olin lihtsalt onnelik, et siiski sinna kulasse lainud olin!
Jaime uheks ooks veel sinna ja jargmisel paeval, juba hommikul kell 8, soitsime sealt ara. Imearmas koht oli ikka... Igatahes... ara soitsime taas veoautoga, aga kuna ilm oli ilus, sai auto kabiini otsas asuvatel toolidel istuda!! Vagev oli!
Laksime Sallyga Coloniasse, kus oobisime oo ja tema laks Buenos Airesesse ja mina hakkasin ules poole randama mooda Uruguay- Argentiina piiri. Iguazu kosed oli jargmine siht. Tee laks ullatavalt edukalt. Uruguay- Argentiina piiril passikontrollis hakkasin inglise poistega raakima. Ka nemad olid teel Iguazusse ning praegu olen koos nendega. Vaga naljakad poisid on. Loputud naljad, mis sealt tulevad... Kui joudsime Concordiasse (piirilinn Argentiinas), saime teada, et buss Iguazusse tuleb alles kell 19 ohtul... Meil oli aga kell 8 hommikul alles... Poisid uurisid valja, et seal linnas on kuumaveebasseinid, veetsime oma paeva istudes koige kulmemas basseinis:)
Joudsime ka Iguazusse uleeile. 3 tunnise hilinemisega, kulmas bussis, aga kohale joudsime! Tom tegi ohtusoogiks karrit ning hiljem laksime peole. Hommikul magama ja natuke hiljem hommikul koski vaatama! Nii palju nalja sai kui taksos koskede juurde soitsime...oeh. Kosed olid vaga voimsad, krokodilli nagime ja palju ilusaid liblikaid. Ainuke suur viga minu jaoks olid uleliigsed turistid... Liiga palju neid. Nagin ara ka esimsed eestlased.
Ohtul tulime koskede juurest tagasi ja kuna olime peol kainud eelmisel paeval siis laksime varakult magama. Tana hommikul kell 11 soidame edasi Saltasse. 23 tundi bussisoitu!!!!!!



Im done with Uruguay now! I went to the village without electricity with Sally! It was awesome. We had to drive there on the back of the car and it was raining like crazy! When i got there i just wanted to go home it was cold and wet and room was small. On the next day sun was back and mood was back too. I went to the beach, light house and had a fishburger (best fishburger ever).
next morning we left the village on the top of the car cabin. Went to Colonia where we spent a night and i left to come Iguazu and Sally went to Buenos Aires. In Concordia ja met 3 english guys in the bus. They are really funny. We spent a day in hot springs in Concorida because we had to wait for the bus from 8 am to 7 pm. Then we had over 12 hours busride to Iguazu. In a cold bus. But we made it. Went to see Iguazu falls. It was great! And all those butterflys! Nice. Beautiful!
Today we will go to Salta. Well we will be there tomorrow- its 23 hours busride!

Pilte

Lisasin moned pildid... Enamus on saanud juba idee, kuidas, mis ja kus valja naeb, orkutist... Aga mis siis, topelt ei karise!
Kaisime ukspaev hobustega ratsutamas jalle. Seekord pariselt ratsutasime. Et hobune isegi natuke nagu jooksis. Nii jube ja age samaaegselt! Poole soidu pealt kuskil metsas tegime pausi, kus meie giid vottis valja pudeli veini ja paki kupsiseid, mille me juttu ajades ara soime ja joime. See oli nii naljakas, kuidas kupsised ja vein lauale ilmusid... Giidi nimi oli Fabien ja ta arvas, et ma voiksin siia elama jaada... Ma arvan, et see ei olekski koige hullem mote. Heheee....
Parast kupsiseid ja veini ratsutasime edasi, valjas laks pimedaks (paikeseloojang oli) ja nagime jaaniussikeste moodi saravrohelisi putukaid ning siin metsas on meeletult palju erinevaid haali, alates rohutirtsudest... meeletu-meeletu heli, mis metsas kuulda on!
Tana olen veel Punta del Diablos, aga homme lahme Sallyga (austraallanna, keda kohtasin bussis siia) jargmisesse rannakulla, mis on eriline selle poolest, et seal ei ole elektrit!
Muidu on koik enam-vahem ok. Kohuvalu ajab natuke narvi, aga muidu olen korras ja monus on siin. Sajab palju, aga homme vist tuleb juba ilus ilm. Urugays on monna!

I added some photos, probably most of you already have an idea of my trip through Orkut but anyway... Double is ok too. I guess.
I went to another horse ride! It was so good! This time we actually were riding the horses... they were almost running this time... Hehee. It was fun and scary at the same time! In the middle of our ride we had a break when Fabien, our guide, brought out a puddle of wine and pack of cookies. I found it so funny. We had a nice chat while eating and drinking:) Fabien thought that i should live here... i think it wouldnt be a bad idea at all... Hahaaa....
Tonight im staying in Punta del Diablo but tomorrow i will leave with Sally (Australian who i met in the bus on the way here) to another beach. That place is special because it doesnt have electrcity. So, probably im offline for next few days.
Besides the stomack pain im alright. Its good here... I like it. It rains a bit too much but i even dont care... Its good in Urugay. In Punta del Diablo at least!

Paha sunnipaev ja Buenos Aires ja Uruguay

Lendasin siis Cuscost Buenos Airesesse. Oeh. Lend oli veider. Peruu lennujaamas kysiti, kas reisin uksinda, jah vastuse peale kysiti, miks. Ma hakkasin muigama ja utlesin, et reisin uskinda lihtsalt... Ma olin vaga segaduses. Alguses motlesin, et tuup, kes kotti kontrollis uritas juttu teha vms aga see oli ilmselt mingit sorti turvakontroll... La Pazis olin lihtsalt vasinud ja veetsin terve paeva internetis, selle asemel, et vaatamisvaarsusi kulasta... Paha mina... aa lend Cuscost La Pazi moodus esimeses klassis mingil pohjusel. Hahaa... Nii kui maha istusin suruti mahlaklaas ja varske ajaleht nappu. Hihii.
Joudsin Santa Cruzi, kus pidin veetma umbes 12 h. Oobimiskohta mul ei olnud ja hakkasin siis kahe backpackeriga raakima, et kuhu nad lahevad voi mis nad teevad. Nad siis reisisid mingite argentiinlannadega, kes laksin hotelli magama. Poisid panid mu nende tudrukutega kaasa ja hotellis ma magasin tol ool. Nende nimed olid Maria-Jose ja Pilar. Seebikas. Mina hispaania keelt ei oska ja nemad ei osanud ka vaga palju inglise keelt, aga koik sai raagitud, mis vaja ja toredad olid nad! Hommikul laksime koos lennujaama, kust nemad lendasid edasi varem kui mina. Ma istusin siis ineternetis ja tegin aega parajaks, uurisin infot oma hosteli kohta ja niisama. 30 min enne lendu hakkasin siis minema lennuki poole. Olin esimeste varavate juures kui kuulsin oma nime valjuhaaldist. Motlesin, et ok, kiirustan siis natuke. Kuulsin nime juba teist korda... Ja siis hakkasin juba pabistama natuke, kuigi 20 min oli veel aega. Siis erinevad kontrollid ja turvavargid kobistasid ja olid aeglased ning viimastest kontrollidest labi saades kuulsin juba kolmandat korda enda nime, jooksin siis lennuki poole, kus ootas mind tige hispaania keeles raakiv naine. Utles midagi, et kas ma ei kuulnud, et mind kutsuti vms. Igatahes... Ma olin terve lennukitaie inimesi enda jarele ootama pannud:) Nuud siis teate, kui kedagi valjuhaaldist kutsutakse mitmeid kordi siis on terve lennukitais inimesi ootamas kedagi kuskil. Haahaa...
Joudsin Buenos Airesesse, kus mind tabas umbes 38 kraadi sooja. Algul tundus monus, aga parast paari tundi voodis higistamist hakkas vastik.
Ohtul kaisin mingil kontserdil koos hostelirahvaga, jargmisel paeval kaisime surnuaias. See ei ole selline tavaline surnuaed... see on selline... hmm... Surnutele on ehituatud nagu vaiksed ausamad ja nad nagu polegi pariselt maetud... Kunagi laen pildid ules. Nagin ka Evita hauakivi... Voi siis seda kambrit, kus tema ja ta perekond on. Hiljem jalutasime mingit suurt metalllille ja jaapani aeda vaatama.
Jargmisel paeval kaisin turul ja Argentiina jalgpalli vaatamas! Algus ja lopp olid seffid, kuidas need inimesed laulavad ja mangule kaasa elavad. See oli paris voimas!! Mang ise ei olnud koige elavam ja meie meeskond kaotas kah... Aga siiski, suureparane kogemus.
1.veebruar. Minu sunnipaev. Ostsin endale pileti Uruguaysse. Randa. Ohtul kaisime Mingisugusel trummishowl, mis oli lahe tegelikult.
Kogu mu Buenous Aireses oleku ajal ei olnud mul aga erilist tuju.
Tana (eile siiski juba) hommikul lahkudes Uruguay poole laks tuju paremaks, tundsin mereohku ja ilm polnud enam nii palav. Uruguays hakkas bussis uks poiss minuga raakima, et kust ma parit olen (ta nagi mu veidras keeles kirjutatud passi) ja siis raakisime terve bussisoiduaja juttu. Joudes bussijaama aitas ta mul osta suua ja bussipileti Punta del Diablosse (loodan, et see on oigesti kirjutatud kohanimi). Antonio oli ta nimeks.
Bussis istus minu korvale uks backpacker Sally Austraaliast. Selgus, et meil oli sama sihtkoht ja sama hostel! Ajasime juttu, magasime ja joudsime kohale... Vaike kalurikula, ranna, lainete, surfiga. Vihma kull sadas, aga rand on siin. RAND!!!! Kaisime koos soomas ja jalutamas ja siis jain mina magama:) Heheee...
Hetekel on naeratus ja tuju tagasi, eks nais kui kauaks:)

My flight from Cusco was in business class. In La Paz i wasnt bothered to do anything- was too tired so i spent some time on the internet. When i got to Santa Cruz i talked to some guys to ask where they were going to stay for the night ( i had about 12 hours to spend before my next flight). They sent me with their friends to sleep in the hotel. They were Argentinan women Pilar and Maria- Jose. Heehee. Names from the sope-opera.
In the morning we went to the airport together, they flew away before me. When i started to go to the airplane 30 min to the flight i heard my name. It took me some time before i made it to the plane and by that time i had been called for 3 times and the workers wasnt really happy. I had made the whole plane full of people wait for me... They had changed the time of my flight or something but i didnt notice it... oops...
When i got to BA it was about 38 degrees outside. At first it was nice but after 2 hours sweating in the bed it wasnt too good anymore...
In the evening we went to some srot of concert with the people from the hostel. Next day we visited cemetery where they have Evita and after that we saw some sort of metal flower and japanese garden. Next day we visited presidents castle and markets and then we went to see Argentinan football! It was cool! Well the beginning and the end at least:D People singing and having fun. The game itself wasnt the best- bit too calm but the atmosphere was cool! Definetly happy that i went there!
1 of Februrary i bought a ticket to Uruguay. Here im now. Here is a beach! Well, its raining but i dont care yet. Its beach and breeze and its nice!!!!!!

Cusco

Sacred Valleys kaisin ma ara! Sain tuttavaks uhe Stephiga Austraaliast, kellega otsustasime hobustega inka varemeid uurima minna. Moeldud, tehtud! Broneerisime endile 4 tundi hobusesoitu ja inka varemte kulastamist. Varemed olid toesti ilusad ja ratsutamine oli omamoodi kogemus. Hahaa. Mu hobune, kelle nimi hispaania keeles Tormenta, mis eesti keeles tahendab Torm, oli kull pisut kondine ja vaike minu jaoks. Minu arvates. Toesti kahju oli, millist kivijoge mooda ta ules pidi ronima... ja samal ajal mind kandma... Aga noh, tore oli. Vaga tore!
Puhapaeval asusime teele Aguas Caliente poole, et Machu Picchut naha... Joudsime hommikul Ollentaytambosse (ma ei ole uldse kindel oigekirjas), kus meile oeldi, et hommikused rongid ei soida, aga 16.30 rong peaks juba soitma. Pohjuseks olid muda ja kivid, mis magedest alla, raudteele vajusid. Need loodeti ohtuse rongi ajaks ara koristada. Mis seal siis ikka, olime paeva linna peal, internetis, soime pika louna ja laksime kella 16 rongijaama tagasi, kus teatati, et ka 16.30 rong voib mitte valjuda, info saabub poole tunni jooksul. Istusime siis raudteejaama korval asuvasse kohvikusse maha ja votsime Pisco Souri. Hakkasime arutama, et akki leiame mone kohaliku kulamehe, hobustega, kes teab, kuidas Aguas Calientesse saada mooda magesid. Umbes poole kokteili ajal saabus info, et rongid ei soida siiski aga ilmselt juba hommikuks saab koik korda.
Laksime rongijaama, vahetasime pileti hommikuse vastu ja laksime hostelit otsima. Linnas kohtasime kahte tudrukut, kes olid ka Austraaliast parit ja nemad soovitasid meile hostelit, kus nad ise oobisid. Laksime sinna. Monus hostel oli. Teistsugune kui tavalised hostelid, saime kolmese toa, suurte voodite ja 4 alpaka tekiga. Ka telekas ja dvd-mangija olid toas olemas. Igatahes. Laksime ohtusoogile teiste hostelis oobijatega ja tagasi tulles ostsime kartulikropse, et filmiohtu teha! Keegi ei usu, mis filme me vaatasime... hahaaa.... esimene oli "Puhkus" Cameron Diaze, Jude Law, Jack Blacki ja siis selle "Titanicu" peaosataitjaga ning teine film oli "Lovikuningas". Lovikuningas oli hispaania keeles. Hahaha.
Parast hommikusooki laksime rongijaama jalle, et lopuks ometi Machu Picchut vaatama minna. Rongijaamas ootas meid aga teatis, et rongid ei soida ja olukord on isegi hullemaks lainud. Sellepeale otsustasime tagasi Cuscosse tulla, sest keegi ei teadnud, kaua voib aega votta teede puhastamine ja Machu Picchu avamine... Kohtasime paari, uks Sveitsist ja teine Saksamaalt, kes tahtsid taksoga Cuscosse minna ja tee peal pilte teha. Sobis ka meile see plaan. Nii me siis soitsime umbes 2 tundi tagasi sealt, pidevalt peatuseid tehes ja pilte klopsides. Meeletu mudajogi! Uhe kula majad olid osaliselt vees juba. Ka autoteel oli kive ja muda, mida sahaga teelt ara lukati. Saime onnelikult tagasi oma hostelisse ja tahistasime Austraalia paeva! Tana olen pisut vasinud ja uimane, aga ostsin endale lennupileti Buenos Airesesse! Seal peaks paike ja soe olema! Boliivia kohta raagitakse ka imejutte praegu, kuidas koik uputab ja teedel pole mingit kvaliteeti.
Linna kohal on naha helikoptereid lendamas- usun, et need on helikopterid inimestega, kefa evakueeritakse Aguas Calientesest.
Igatahes Machu Picchut ma seekord siis ei nae!
Moned paevad veel Cuscos ja siis Argentiinasse loodetavasti:)


I did go to Sacred Valley! I met Stephanie from Australia with whom we decided to discover Sacred Valley by horses! The name of my horse was Tormento- which means Storm. Hahaa. I think he was having hard times when carrying me because he was skinny and the road (rocky river) wasnt not nice for him to walk at all. But the ruins were great and horseriding was cool! I enjoyed it for sure!
On Sunday we started to go to Aguas Calientes. We managed to get to Ollentaytambo (im not sure how to spell it) where they said that there wont be any trains until 16.30 because of the landslides and floating river! We bought our tickets and spent our day in the town. Had a long lunch, some internet and sightseeing. At 4 pm we went back to the trainstation where they said to us that the train may not go but the information was arriving in half an hour. So we sat down in the cafe next to the trainstation and had a Pisco Sour. Started to plan finding a local man with horses who would know the way over the mountains to Aguas Calientes... hahaa. In the middle of the coctail the inforamation arrived- all the trains were cancelled. They hoped to fix all the problems by the morning. So we changed our tickets and looked for a hostel. Met two Australian girls in the street and went to the hostel they stayed in. It was nice and different. We had 3 bed dorm with tv, dvd- player and 4 alpaca blankets. After dinner we bought some chrisps and had a movie night. We watched "Holiday" and " The Lion King" hahaaa. "Lion King" was in Spanish...
After having breakfast we went to the trainstation where they said that all the trains were cancelled and nowone knew when it was going to be ok again. So we decided to come back to Cusco. We found a couple who wanted to come back by a taxi and make stops on the way to take photos. So we joined them. Had some photos of mudriver and village in the water...
We got back and celebrated Australian Day! Today im tired and dizzy but i bought myself a ticket to Buenos Aires! People are saying that its raining too much in Bolivia too, the roads are broken and it is not so good there...
We keep on seeing helicopters flying over Cusco- they might be the helicopters with people from Aguas Calientes who are evacuated by the coverment... So the point is. No Machu Picchu for me this time!
Couple of more days in Cusco and then to Argentina!

Lust ja lillepidu

Et koik ei arvaks, et mul koik ainult hasti on siis kirjutan nuud uhe negatiivsema postituse.

Igatahes. Olin Nazcas nagu ma eelmises postis kirjutasin. Sain seal terveks aga bussistreik, mis algas Nazcasse joudes ei saanud labi. See Nazca hakkas mulle juba paris narvidele kaima, vaike koht, turistiloks, hinnad ligi 2 korda kallimad kui mones muus kohas... Ja hostelis oli peale minu veel 2 backpackerit. Paar. Igav oli seega. Kaisin uhel tuuril, Nazca jooni( lahemalt) ja Nazcasse ehitatud veevarki vaatamas. Seal kohtasin uhte Kanada naist Janat, kellega siis koos ringi kondisime ja soomas kaisime- molemad olime tudinenud Nazcast ja ootasime bussistreigi loppu. 20. jaanuari hommikul saime kokku, et uurida, kas bussid on liikvele asunud ja hommikusooki suua. Saime kokku. Busse ei liigelnud endiselt, aga sellest olid kasu hakanud loikama kohalikud, kes pakkusid paris krobeda hinna eest alternatiivset transporti Cuscosse ja Arequipasse. Igatahes sai selgeks, et Nazcast me lahkume juba sel paeval. Miskit moodi. Kondisime ringi ja kysitlesime koiki valgeid, kes vastu tulid, kas nad teavad, kuidas keegi ara laheb Nazcast. Nii me kohtasime 3 poissi, kes utlesid, et nende hostelist laheb terve buss, uks pilet umbes 60 SOLi. Tanaval uks mees pakkus enne, et temaga saab minna Cuscosse, pilet 250 SOLi ja ei mingit vahendustasu, et aus vark. Onneks me ei uskunud seda esimest meest. Laksime poiste hostelisse ja sealt viis juba jargmine mees meid mingisse kahtlasesse bussijaama, kus selgus, et see 60 SOLi buss oli tais. Aga korval oli veel uks agentuur, kes pakkus 100 SOLi eest bussisoitu Cuscosse. Votsime selle. Lahkusime kell 20. Uritasin end vaimselt valmis panna jarjekordseks bussisoiduks ule magede. 14 tundi. Juba teadsin, et ma ei kannata seda soitu, aga midagi polnud teha.

Buss tuli umbes tunnise hilinemisega ja meie kohad olid viimases reas bussis, WC korval. Koik, kes on kunagi siin bussiga soitnud, utlevad, et istu kuhu tahad, aga WC korvale ja esimesse ritta ara istu. (Esimene rida on ohtlik avarii korral- mida siin juhtub ikka ja jalle ja wc korval on lithsalt jube hais). No polnud valida.

Jah, ei olnud just meeldivaim kogemus. Suda oli paha, wc haises ja inimesed oksendasid bussis. 14 tundi. Me soitsime vahemalt 3 korda maest ules ja siis jalle alla. Ules ja jalle alla. Soit oli pidevalt sik-sakis, uskumatu, et bussiga uldse nii korgele soita saab. Ja ega buss siis aeglaselt ei soitnud, hoolimata pea tunniajasest hilinemisest Nazcasse, joudsime Cuscosse oigeaegselt. See tund aega soideti lihtsalt tasa.

Olen Cuscos nuud, umbes 3300 meetri korgusel, oosel oli raske magama jaada, ahmisin ohku nagu astmahaige ja tana linnas ringi jalutades kaob ka ohk ara, aga muud pole hullu, kartsin hullemat.

Hostelis kohtasin Sami ja Scottyt, kellega Limas esimesed 4 paeva ringi tatsasin.

Homme lahen loodetavasti Sacred Valleysse ja vb juba puhapaeval Machu Picchu. Eks nais:)

Lahen nuud hostelisse tagasi ja proovin, kuidas koka tee maitseb- see pidi korguse talumisele kaasa aitama.

This post will be a bit depressed so that you can see that it is not just fun for 24/7. Anyway. I was in Nazca, i healed from whatever i had and i wanted to move again. I didnt like Nazca too much, it was a tourist trap and everything was 2 times more expensive than usually. I was alone. In my hostel were only 2 other backpackers. A couple. Boring. I went to a tour to see Nazca lines closer and the water system made by Nazca people long time ago. On that tour i met Jana from Canada. She was enough of Nazca too. So we made a plan to meet on 20 th of January for a breakfast and to check out if the buses were moving or not. So we met. Buses didnt move. But the local people started to make money on that. They offered bus trips to Cusco and Arequipa. Prices were not the best but at least there was a way to get away! So we started to talk to white people on the street and asked how should we go out from Nazca. There were 3 guys who sent us to their hostel were was a bus going to Cusco for 60 SOLs. Before we met a guy on the street who offered us a ticket to Cusco for 250 SOLs and promised that it is a fair price and no commissions and stuff... So we went to that hostel were was another man who took us to a dodgy bus stop. That 60 SOLs bus was full but there was another agency who offered a ride to Cusco for 100 SOLs. So we took that. Bus was meant to leave at 8 pm.

Bus was late for almost an hour. Our seats were on the last row next to the toilet (everybody, who has been driving a bus here would recommend do not sit in the first row or next to the toilet, because it is dangerous in the first row- in case of accident, and accidents happens here and the toliet option is just stinky).

So there we were. 14 hours. People were sick, throwing up, toilet was smelling bad. Bus was driving up to the mountains and then down again for at least 3 times. And it was driving fast... It was no good... Well I just had to do it.

The bus was on time in Cusco- one hour dalay in Nazca didnt matter...

Now Im here in Cusco. It is about 3300 m from the sea level. It is a bit hard to breath but not too bad. In the hostel i met Scotty and Sam, two guys who i spent my first days in Lima with!

Tomorrow i hope to go to Sacred Valley and the day after to Machu picchu! Will see :)

I go back to the hostel now and have a cup of coca tea- it is supposed to make you feel better with the high altitudes!

Nazca

Jain magedes haigeks ja olen nuud Nazcas paar paeva, et taastuda, edasi Cuscosse

I got sick in the mountains and now im staying in Nazca for couple of days because i need to recover and then i will go to Cusco!

Ayacucho

Soitsime 8 tundi magedesse... Teel siia tundsin vaga hasti, et oleme korgemale joudnud, pidev ohuahmimine andis sellest selgelt marku. Oosel pidin bussis wcsse minema ja selle ajaga kui tagasi kohale joudsink, olin ma nii vasinud nagu oleksin 10km jooksnud, hingeldasin ja higistasin. Nuud oleme u 2700 m korgusel merepinnast ja uudistame kultuuri. Vahemalt uritame seda teha. Oleme kainud muuseumis ja linnas ringi tsillinud, marketitel mahla joonud, uhe kohaliku poisi, kes hostelis tool oli, ara hirmutanud.
Oleme siia joudmisest saati umbes 8 turisti nainud. Paris age! Vorreldes teiste kohtadega, kus oleme olnud, on see peaaegu, et mitte midagi.
Ei Anouk ega mina oska kaarti korralikult lugeda ja nii me siis seiklesime linnas ringi. Aga monus oli, nagime inimesi ja tanvaid ja eluolu!
Taksojuhid ei lase sireeni koguaeg ja tahelepanu on kuidagi vahem. Kummaline kohe:)


We drove 8 hours up to the mountains. On the way here i certainly felt that we are getting higher, the fact that i had to catch my breath all the time, let me knew about this. During the ride here i had to go to the toilet in the bus and by the time i got back to my seat i was panting and sweating like i had just ran 10km. Now we are about 2700m from the sea level. Trying to check out the culuture, walking around in the town, drinking juices on the market.
Since we got here we have seen around 8 tourits- it is nothing compears to Lima or Ica... It is cool.
Anouk and i cant read a map so we got lost today in the city. But it was still cool, we walked around, took a lots of photos and saw people and their lifestyle.
Taxi drivers are not honking all the time and here we get less attention... feels strange:)

Ica

Ei uskunud, et nii kiiresti netti jouan, aga naed, siin ma olen jalle. Anouk armastab ka internetti:)
Igatahes... Eile oli uks lahedamaid paevi minu elus siiani! Olime bussis, soitsime Icasse ja enda teada pidi soit 2 tundi olema... soitsime siis ja olime juba 2,5 tundi soitnud ja motlesime, kus see Ica ometi on. Avasime siis oma reisijuhid ja need ytlesid, et 5 tundi bussisoitu Limast hoopis. No selge. Seadsime end mugavamalt istuma ja lasima silma looja...
Joudsimegi Icasse. See on siis "oigem" Peruu, mis siin naha on. Vaesus! Meeletu vaesus. Inimesed elavad pohimotteliselt olgedest tehtud onnides tuhjal liivavaljal... Ica ise polegi koige hullem, aga tana natuke "korvalistele" tanavatele jalutades soovitas uks hea kohalik naine meil siiski otsa umber poorata, sest vastasel juhul langeb minu kott varaste saagiks. Poorasime otsa umber.
Ica on vaiksem koht ja me oleme 2 suurt, valget naist siin. Oh seda tahelepanu. Enamus taksosid siin on kolmerattalised mootorratta moodi asjad, millel katus ule. Soitsime tana uhe sellisega, rohkem kogemuse parast... Kaisime kohalikul turul, ostsime avokaadosid ja tomateid jms kraami.
Hommikul kaisime Piscolt mingil saarel, kus elasid hulged ja pingviinid. Linnud ja loomad olid toredad iseenesest, aga reis sinna oli lihtsalt nome. Mingi paat tuubiti rahvast tais, koik klopsisid pilte... selline toeline turistikas oli... Aga noh, mis seal ikka. EILE, EILE oli super!!!
Raagin siis eilsest. Joudsime Icasse, votsime takso ja laksime Huacatsinisse (ma ei tea, kuidas neid kohanimesid siin kirjutatakse). Saime hosteli ja sealt pakuti kohe meile tuuri, et liivalauda ja buggydega soitma minna. Votsime tuuri. See oli niiiiiii vagev! Meil oli koige segasem juht. Panime turvavood peale ja soitsime duunide vahel ringi. Ules alla, ules alla. Neid vorreldakse ameerika magedega. Uks hetk olime ohus mingi 3 sekundit, enne kui maandusime. See on midagi kirjeldamatult agedat!
Liivalaud oli ka seff! Liivalauda nagu lumelauda soita polnudki nii age, aga kui olime korrgel duuni otsas ja seal siis lauale kohuli viskasime ja alla soitsime- see oli vagavaga age!!!
Kahjuks ei oska ma seda emotsiooni sonadesse panna, mis eilsest sain!
Ma siinkohal lopetan siis nuud. Homme soidame 8 tundi sisemaale, kus pidavat inkade kultuuri koige paremini naha olema.


Hey Guys!
I didnt belive that i get on the internet so fast again! But here im. Im in Ica now. It is 5 hours of bus drive from Lima. At first we thought that it is 2 hours and we had been in the bus for 2,5 hours and were wondering where is Ica. Then we checked our travel guides and it said it is 5 hours instead of 2 hours. So we sat more comfortable and slept a bit. Then we got into Ica. It is more like real Peru! Poor! Very poor... well the suburbs are showing that at least.... People are living in houses made of sort of straws- it is strange to see.
We are two big white women here with Anouk. SO SO much attention. We were walking on the streets when we got out from the main streets just a little bit when there was a nice lady who told us to turn around otherwise i will loose my bag... We went to a local market and bought some avocadost and pineapple and stuff like that.
Today we went to see penguins and seals on a island and then we sunbathed and now we came to Ica (we are little bit outside of Ica, in a little village) and bought bus tickets to go to 8 hours inland. There is a town where you can feel and see the culture of Incas.
Yesterday were great!!! Awesome! We went to sandboarding and buggy driving. We had the most mad driver! He made this experience unforgetable... We jump in the air with the car for 3 seconds and did lots of ups and downs with that car...... It was so cool. And sandboarding on the belly was cool too! I cant put this emotion into words...


Ciao Amigos!

Hola- hola!

Tervitused paikesepolenud Triinult. Kaisime tana hostelipundiga surfitunnis. Age oli. Ma olen ikka koba, aga mis seal ikka. Lobus vahemalt ja fyysiliselt raske!
Nii... esimene paev kui Limasse joudsin organiseeris hosteli omanik meid kohalikule kalaturule lounat sooma. Kohe selline paris, kohalik ja oige turg oli... Leti peal vedelesid kanakoivad ja kanakohud, mille kohal tiirlesid karbsed. Tadi, kes korval suppi soi, peletas vahepeal kurjalt haalitsedes, karbsepiitsaga karbseid. Meie astusime sellest tadist edasi ja seal oli siis soogikoht. Mereannid. Nii hea sook oli! Soin esimesel paeval kohe Peruu kohalikku toitu ja join kohalikku jooki. See kohalik jook oli nagu alkoholivaba toasoe glogi... Hiljem kaisime sama hosteli pundiga mingil look-outil ja vaadates ookeani ja paikest joime uhe olle.
Jargmisel paeval hangisin ringi ameeriklaste ja aussi poistega. Kaisime "kesklinnas", muuseumis ja soomas jalle. Soime taaskord mingis vaga veidras, imeliku lohnaga kohvikus. Suuuuuuur taldrik riisi, kartuleid, suureparast kala ja salatit ning sellele eelnenud maitsev esimene kaik ja taaskord kohalik jook maksid vaid 6 sol. Umbes 20 krooni vist ... hehee
Ohtul kaisime Ameerika spordipubis Ameerika jalgpalli vaatamas, soomas. Parast kaisime kohalikus klubis. Liigutasime ka oma kangeid puusi salsarutmide taustal. Vaga age oli!
Eile kaisin linnas jalutamas ja uhes reisiagentuuris hakkas uks tudruk raakima minuga. Hollandist, nimeks on Anouk. Esmaspaeval hakkame koos reisima:D Eks nais kui kaugele ja mis meist tapselt saab. Ohtul laksin ameerika tudruku ja austraalia poisiga valja, et votame vaiksed snakid... toidud lauale toodud, oli meil hunnikutes mereande jalle... snakist oli asi kaugel:D Ja eile kaisime ka peol jalle. Tore oli.
Elu on ilus.

Hello from sunbured Triin. I went to a surf lesson which was fun but im not too good at it. On the first day when i got here the owner of the hostel took us to a local fishmarket. It was a real market nothing for the tourists... it was a real thing! And i had some traditional peruvian seafood. It was so nice. The market didnt look too good. It looked gross. On the counter were chickens legs and wings and the owner who was eating soup just next to it scared the flys away with somesort of stick... Later we went to a lookout and while watching the ocean and a sun we had a beer.
On the next day i was haning around with the australian and american boys and we went to central Lima. Visited somesort of museum and ate again. Ate in a strange place. 2 cours meal with a delicious fish, rice, potatos, salad cost us 6 sols which is about 20 kr. Later in the evening we went to a American sprots bar, ate and watched American football game and after that we went to a local club and moved our stiff hips in salsa music.
Yesterday i went out for a walk and met a girl in a travel agency. She is from Holland and we will start to travel on Monday. Will see how it goes:)
After i went out with american girl and australian boy for a little snack and we ended up with huuuuge amount of seafood:D Haha. And after that we went out again.
Life is good.

Limas

Olen kohal lopuks. Kolumbias lennujaamas magades aratati mind mingi hetk ules ja oeldi, et ma peaks olema seal. Kummagi keeltest me rohkem aru ei saanud, kui et seal ma olema ie oleks pidanud. Igatahes uks poiss siis oskas piisavalt palju inglise keelt, et mu mured said lahendatud. Ma lihtsalt ajasin toolised segadusse, sest laksin edasi hilisema lennuga- tahtsin hommikul Limasse jouda, mitte oosel. Igatahes istusin seal siis 2 meesterahvaga, kes laksin Nicauraguasse (mul pole orna aimugi, kuidas seda kirjutatakse).
Limasse joudsin enne pagasit, kui olin juba migratsioonist labi tulnud ja oma pickup ootasin ja kedagi ei tulnud kuulsin uhe meest minu nime hoikamas lennujaamas. Ja oligi. Mu kott joudis koigest 30 minutit parast mind :)
Lima transport on midagi ylemoistuse... selle asemel, et suunda naidata lastakse signaali ja teel on tapselt nii palju ridu kui mitu rida autosid parasjagu teepeale mahub...
Vasinud olen meeletult. Aga hosteli manager voi keegi raakis, et organiseerib rahva mereande sooma poole tunni parast. Sinna ma lahen.

Im here finally. In Colombia while i was sleeping they woke me up and told me that im not supposed to be there. My spanish is zero and that was all that i understand. Luckily there was a guy who spoke english a little bit and my problem was solved. I just messed things up cause i took the late flight to get to lima in the morning not night.
I got to Lima before my luggage did. I got it about 30 minutes after arriving...
Pickup that i orderd from the hostel wasnt there i asked help from the informationtable.
Traffic in Lima is unbelieveble. Instead of showing the turning light they beep their horns and turn. And there are as many driving paths as many cars fits on the road at that moment.
We will go to eat seafood now.

Kolumbias

Olen otsapidi Louna-Ameerikas nuud. Palav on ja ohku tundub vahe voitu, kuigi oeldi, et on vaid 12 kraadi sooja. Vb olen millestki valesti aru saanud.
Uks ecuadorlane andis mulle 10 usa senti, et saaksin interneti eest maksta. Oleks pidanud akki sinna hoopis minema, vahemalt uks sobralik inimene:D
Kolumbiasse joudsin siis turvavaravad hakkasid kisama mu 4 malukaardi ja malupulga parast:)
Oo moodus mul Madriidi lennujaamas porandal. Natuke kylm hakkas vahepeal. Praegu on kohalik aeg 21.43.... kodus midagi 3 umber? Uni on meeletu igatahes.
Kell 6 vist lendan endasi Limasse.

Hey
Im in South-America already. It is a little too hot and humid but it is supposed to be only 12 degrees outside... dont know, maybe i understood something wrong.
One guy from ecuador gave me 10 usa cents so i could use the internet. Maybe i should have gone to Ecuador instead- at least one friendly person:D
When i got to Colombia the security gates went crazy. I had 4 memory cards and a memorystick in my bag :)
Last night i spent on the airport floor in madrid. It was a bit cold. At the moment it is 9.43 pm here and at home it is about 3 am? anyway im really tired.
I guess at 6am i fly to Lima.

OK, it is all good :)

Ok, koik on hasti :)

Minekule

Mul on see pealkiri sel blogil olnud juba kunagi... Siis kui esimest korda Norra läksin vist.
Egas midagi... Ükskord ja uuesti:)
Istun siin, "mängin" oma uuevana digikaga, üritan temast aru saada, aga ei saa veel, kirjutasin lennuajad üles, kuivatan riideid ja üritan vaikselt vaimu valmis panna...
Kott on täiesti pakkimata, aga edusammud- riided juba kuivavad, on tehtud... Kui Austraaliasse läksin, pakkisin koti kokku kell 3 öösel (võib-olla on vara veel hõisata, et edusamme olen teinud pakkimise osas, võimaik, et lõpetan ka täna pakkimise kell 3, aga hoidkem pöidlaid).
Igatahes jah... Blogi sai mul küllaltki punastes, lillades ja roosades toonides kui seda raske lugeda ja järgida on siis andke aga teada.
Üritan siin tasapisi aru anda, kus olen ja mis teen.


Hey-hey my friends who doesn't speak Estonian. I write some lines for you aswell:)
I'm sitting here and "playing" with my newold digital camera, trying hard to understand how to use it but don't have much luck yet. I wrote down when my flights will go and I'm trying to prepare my mind for the trip.
I haven't packed anything yet but have washed my clothes and I hope to have a little more success with packing this time (when I went to Australia I finished packing at 3 am).
Anyway... My blog is in reds, violets and pinks shades- if it is too hard to follow then let me know.
I will try to write down some notes here to let you know where I am and what I'm doing.